“Tallinna tugevused on õhu puhtus, vähene müra ja parkide-haljasalade rohkus,” põhjendas abilinnapea Kalle Klandorf, miks Tallinn jõudis Euroopa roheliste pealinnade tiitliheitluses nelja parema hulka.
Auhinda annab välja Euroopa komisjon, mis tunnustas, kuidas Tallinn linna planeerides liigset müra keelab ning parkides ja mere ääres rohelisi vaikusesaari loob.
Komisjon kiitis, et Tallinn väärtustab nn vaikseid suuri rohelisi alasid, nagu Pääsküla, Merimetsa jt.
Samuti, et Tallinn on muutnud mitmed vaiksed alad jalakäijatele ligipääsetavaks. Sellised paigad on nt Rocca al Mare rannapromenaad ning Pae ja Tondiloo park.
Kõrgeid punkte sai Tallinn ka elurikkuse, keskkonnasäästliku majanduskasvu ja juhtimise eest, arenguruumi oleks aga jäätmemajanduses.
“Kokkuvõttes läks ikkagi hästi, 18 linna hulgast pääsesime nelja hulgas finaali,” lausus Klandorf. “Auhind antakse välja sügisel Lissabonis, enne seda peame ette valmistama esitluse ja presenteerima Tallinna teiste riikide ja teiste linnade ees.
Peame ka 2023. aasta võistluseks valmistuma, sest need taotlused tuleb ka sügisel esitada.”
Veel hindas komisjon Tallinna puhta veega supelrandu, mis on mitu aastat saanud sinilipu.
Tallinn suudab väga hästi nii joogi- kui ka reovett puhastada, samuti keskkonna jaoks koostatud tegevuskavu ellu viia.
Viimasena mainitut kinnitas ka rohelise eluviisi propageerija Marek Strandberg. “Tallinnas tõesti toimub see, mida on otsustatud,” rääkis ta. “Kui suudetakse teha jõulisi otsuseid, siis võibki Tallinnast saada täiesti roheline linn.”
Tallinna pindalast neljandiku moodustavad pargid, metsad jm rohelised paigad. Iga elaniku kohta on Tallinnas 207 m2 taimedega kaetud maad inimese kohta ja 87,3%-l elanikest asub roheala 300 m raadiuses elukohast.
Linna unistus on ühendada kõik pargid omavahel nn roheliste koridoridega, kus ühest kohast teise minekuks ei pea taimede vahelt väljumagi.
Samuti hoolitseb linn, et peagi saaks mööda katkematut mereäärset promenaadi rattaga ühest linna otsast teise sõita.
Tallinnas asub 2193,3 hektarit kaitsealasid. Kaitse all on näiteks Pääsküla raba, Paljassaares asuv Natura 2000 linnukaitseala ja Eestis üha haruldasemaks muutuvad rannaniidud, mida hooldavad veised.
Hiljuti toodi veised hooldama ka Pirita jões asuvat kõrkjasaart.
Euroopa rohelise pealinna 2022 tiitlile kandideeris 18 linna, kellest Tallinn, Torino, Dijon ja Grenoble valiti finalistide hulka.
Tallinn on ka varem korra rohelise pealinna konkursi finaalis olnud. 2019. aasta tiitli finaalis oli Tallinn viiekesi koos Oslo, Lahti, Genti ja Lissaboniga.
VES/pealinn.ee
