Telefonides kasutatavatest materjalidest 80,02% on taaskasutatavad. Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel osteti Eestis 2017. a. 402 000 uut mobiiltelefoni, aasta varem oli sama number ligi 404 800, mis tähendab, et uue mobiili soetab keskmiselt iga kolmas eestlane. Telia andmetel vahetab keskmine eestlane telefoni iga kahe-kolme aasta tagant.
Seega võib pea igal eestlasel olla kodus sahtlis seismas mõni katkine kasutu mobiiltelefon.
Tuues oma vana mobiili loomaaeda, aitad kaitsta loomade looduslikke elupaiku!
Elektroonikaseadmetes kasutatakse mitmeid haruldasi muldmetalle. Üheks neist on koltan ehk kolumbiit-tantaliit, millest rafineeritud kuumakindlat metalli tantaali kasutatakse laialdaselt telefonide, sülearvutite jm elektroonika trükiplaatidel stabiilse elektrivoolu kontrolli all hoidmiseks.
80% kogu maailmas kaevandatavast koltanist pärineb Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Vähemal määral kaevandatakse koltanit Austraalias, Kanadas, Brasiilias, Hiinas, Etioopias ning Mosambiigis. Kaevandamine kahjustab ja hävitab metsa ning seetõttu jääb looduslikke elupaiku metsaelanikele aina vähemaks.
Rikkalikud koltani leiukohad asuvad ka kaitsealadel, näiteks mägigorillade elualal Kahuzi Biega rahvuspargis. Maagi olemasolu toob sinna piirkonda kuritegevuse salajase kaevandamise näol. Hävib mets ning kaevandajate ja sõjaliselt aktiivse piirkonna mässuliste toitmiseks kütitakse gorillasid: nende populatsioon rahvuspargis on vähenenud juba pea poole võrra 258 isendilt 130 isendini.
Ohus on ka šimpansid ja elevandid. Mitmed koltanit kasutavad ettevõtted on hakanud oma tarnijatelt nõudma, et tooraine ei pärineks Kongost.
Tallinna Loomaaia kogumiskastist viiakse telefonid jäätmekäitleja juurde, kus need lammutatakse erinevateks osadeks. Peale lammutamist jääb järgi keskmiselt 6 fraktsiooni, sellest 30% on laminaat klaas, ülejäänud plast, aku, alumiinium, trükkplaat ja materjalid, mida ei saa taaskasutada. Akud lähevad edasisele ümbertöötlemisele, kus neist eraldatakse erinevad metallid (liitium-ioon, liitium, nikkel-kaadmium, nikkelmetallhüdriid). Osa plastist läheb materjalina ringlusesse, osa (kumm jm põlevad jäätmed) energiakasutusse. Alumiinium läheb
metallitööstusesse, trükkplaadid purustatakse ja neilt eraldatakse väärismetallid.
