Tallinna halduskohus tegi 31. mail esimese otsuse, milles leidis, et valitsuse kehtestatud koroonapassi nõue oli kehtetu. Kohus leidis, et osa NETS-i (nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse) punkte on põhiseadusega vastuolus.
Ühtekokku 56 kaebajat, keda esindasid vandeadvokaat Kalev Aavik ja vandeadvokaadi abi Jaanika Reilik-Bakhoff, oli pöördunud kohtusse, sest nad ei saanud sotsiaalses elus osaleda, kuna neil ei olnud kehtivat koroonapassi, mis tõendanuks nende vaktsineeritust või läbipõdemist.
Asja lahendanud halduskohtu kohtunik Andreas Paukštys leidis, et piirangute kehtestamise põhjendused ei ole piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole üheselt jälgitavad. Kohtu hinnangul saanuks meetmeid rakendada mõistlikult ja koosmõjus ning vabatahtlikkusel põhinev vaktsineerimine saanuks olla mitme meetme hulgas üks võimalikest.
Kohus tunnistas ka mitmed NETS’i punktid, mis puudutasid piirangute kehtestamist lähtudes haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest, põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtuasi edastatakse riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve tegemiseks.
Advokaadibüroo Koch & Partnerid vandeadvokaat Kalev Aaviku hinnangul erineb antud otsus varasematest selleteemalistest Eesti kohtulahenditest põhimõtteliselt mitte üksnes oma järelduste, vaid ka süvenemisastme poolest.
“Kohus ei ole vaidlust käsitlenud populaarsusvõistlusena, kus sümpaatsem osaleja peab võitma, vaid tegelikku elu ja päris inimesi puudutava küsimusena, millele vastuse andmisel on esmaseks lähtekohaks empiirilised andmed, mitte soovmõtlemine. Nende andmete kogumisel nägi kohus märkimisväärset vaeva, piirdumata vaid poolte esitatuga. Kahetsusväärselt selgus menetluse käigus kogutud andmetest mitte üksnes avalikkusega jagatava teabe kallutatus, vaid ka Vabariigi Valitsuse poolt avalikkusele ja kohtutele asjaomaste Teadusnõukoja ettepanekute kohta valeinfo andmine.”
