Eesti Aasta Isa 2019 Arvi Karotam, foto: Anna Aurelia Minev /ERR
Meenutan tänutundega aegu 30 aastat tagasi, kui kohtusin esimest korda väliseesti kogukondadega Põhja-Ameerikas. Neil aastatel enne Eesti taasiseseisvumist, oli meile – eestlastele – väga oluline näha ja saada osa läänemaailma elulaadist ja kultuuriruumist. See sai võimalikuks tänu väga paljudele Põhja-Ameerikas elavatele eestlastele, kes avasid meile – kodueestlastele oma kodud ja südamed ning sisendasid meisse lootust ja usku teel vabadusele. Olin enne Eesti taasiseseisvumist Eesti Poistekoori ja lastekoori Ellerhein Põhja-Ameerika kontsertreiside Eesti poolne peakorraldaja. Need reisid poleks saanud võimalikuks ilma teie – Põhja-Ameerikas elavate eestlaste toetuse ja abita. Tänu Austraalia eestlaste toele ja külalislahkusele saime Eesti poistekooriga osaleda ka ajaloolisel Austraaalia ESTOl 1988. aastal Melbourne’s.
Vasakult: Siiri Oviir, Eesti Naisliidu esinaine aastatel 1996-2019 ja Mailis Alt, esinaine alates oktoobrist 2019.
Head rahvuskaaslased! Võtke vastu neil kontsertreisidel osalenute sügav kummardus ja tänu. Teie poolt pakutud kodusoojus, südamlik hoolitsus ja suurepäraselt korraldatud kontserdid püsivad meeles elu lõpuni. Erilise tänutundega meenutan Guido ja Õnne Laikved, Valdeko ja Meeri Väärsit Torontost, Alar ja Marje Suurkaske Vancouverist ning Fred ja Anneliis Iset Baltimore’ist. Austraalia reis sai teoks tänu ESTO korraldustoimkonna juhi Evald Mõisa ja Jyri Korgi heale koostööle. Suur tänu Heino ja Ivi Raadikule, Lea ja Erik Holmile, kes andsid kooride vastuvõtu korraldamisel kogu oma energia ning avasid meile eestlaste kodud ja südame.
Maestro Roman Toid ja teiste tänaseks meie hulgast lahkunute – eestluse hoidjate ja kodueestlaste toetajate mälestuseks laulame meeskooriga igal aastal Eesti kirikutes toimuvatel jõulukontsertidel maestro loodud laule, milleks sel korral oli „Jõuluvalgus koidab“.
Tänaseks päevaks on Eesti nautinud iseseisvust pea kolmkümmend aastat. Kuidas meil on läinud? Arvan, et päris hästi. Eesti riigi majandus on tänu ettevõtlikele inimestele ning kapitali ja inimeste vabale liikumisele endiselt tõusuteel. Noored, olles saanud hea hariduse ning võimalused avardada oma silmaringi maailma eri riikides, on loonud firmasid, mille tuntus on jõudnud laia maailma. Täna teatakse eestlasi ka ookeani taga tuntud firmade Skype’i, Transferwise’i ja Cleveroni loojatena.
Meie kooliõpilased on viimase rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi (PISA) testide tulemusel parimad Euroopas, maailmas jääme alla ainult mõnedele Aasia riikidele. Tänu töökusele ja majanduse arengule on paljud pered suutnud ehitada endale kodud, kus lapsed tunnevad ennast turvaliselt ning on oma vanemate poolt hoitud ja armastatud.
Kuid elu iseseisvas Eestis on sünnitanud ka olukorra, kus kõrvuti endaga hästi toimetulevate peredega, on suur hulk vaesuspiiril elavaid peresid. Olen kaheksa aastat juhtinud Eesti ühte aatelisemat ja isamaalisemat kodanikuühendust – Eesti mees- ja poistekoore ühendavat Eesti Meestelaulu Seltsi ja olnud viis aastat Anija vallavanem. Neis ametites puutusin lähemalt kokku eluga maapiirkondades ning nägin igapäevaste majandusmuredega võitlevaid peresid, mille tõttu just lapsed on kannatajaks pooleks. Usun, et ka paljud väliseestlased, kes on Eestit külastanud, on sarnaseid olukordi kogenud.
Head mõtted sünnivad siis, kui kohtud aktiivsete missioonitundega inimestega. Oli aasta 2013, kui osalesime üle-eestilise meeskooriga San Franciscost toimunud ESTOl. Seal kohtusin Floridas elavate Rein ja Anne Luninguga. Nemad pakkusid välja idee korraldada järgmine üle maailma eestlasi kokku toov ESTO üritus Kariibi merel seilaval kruiisilaeval.
Nii sündiski Reinu ja Anne eestvedamisel KLENK-IEP 2015, millele järgnesid kahe aastaste vahedega Kariibi merel uued kokkusaamised. Olime nende ürituste korraldamisel koos kogenud meeskoorilaulja Uno Kääriga Reinule ja Annele Eestipoolseteks partneriteks. Enne 2017. aasta kruiisi tegi Rein ettepaneku toetada koos reisil osalevate laulumeestega mõnda heategevusprojekti. Selle tulemusena sai elamisväärseks ühe Põlvamaa laulupoisi kodu, kellest tänaseks on sirgunud tubli laulu ja spordiga tegelev noormees. Meie abi oli õigeaegne ning taastas selle pere usu ja lootuse tulevikku!
Kahjuks ei ole Eesti riik täna veel nii rikas, et kõigile raskes majanduslikus olukorras olevatele peredele oma abikäsi ulatada. Meie kõigi ühine soov on, et Eesti lapsed kasvaksid turvalises kodus, kus oleksid hoolivad ja töökad vanemad.
Eriti vajavad abi maapiirkondades elavad pered, kus töötus ja vanemate alkoholilembus on paljudes kodudes halvendanud laste elamis- ja arengutingimusi. Olen olnud ühes Harjumaa kodus tunnistajaks, kus vanaema üksinda kasvatab oma lapselast, kuna isa läks pere juurest ära ja ema vaevleb alkoholi küüsis. Vanaema on väga tubli, olles ise üles kasvatanud 5 last ja käib koolitustel, et lapselapse kasvatamisega hakkama saada. Hetkel magab laps vanaemaga ühes voodis, sest tal jätkub väikesest pensionist raha ainult söögi ja kommunaalkulude maksmiseks. Lapsele diivanvoodit ta aga osta ei jõua.
Või teine toetust vajav pere, kus ema kasvatab üksi oma vaimupuudega last. Ta peab eluga toimetulekuks loomi ja töötab lasteaias. Tööka ja tubli ema sissetulek ei võimalda kahjuks kõike normaalseks eluks vajalikku osta. Täna teeb ta süüa väikesel laual asuval elektripliidil. Soov on teda toetada uue suurema elektripliidi ostmisel.
Seda abivajajate nimekirja võiks veel pikalt jätkata.
Olles valitud „Eesti aasta isaks 2019“, olen võtnud oma missiooniks aidata kaasa Eestis hättasattunud perede ja eriti lastega perede majandusliku olukorra parandamisele.
Oleme seda koos Rein Luningu ning teiste võimalike Põhja-Ameerika ja Eesti partneritega viimased kuud põhjalikult arutanud. Tänaseks on Reinu eestvedamisel andnud koostööks oma nõusoleku Eesti Abistamiskomitee Ameerikas ja EERO Kanadas. Eesti poolel on meie koostööpartneriks Eesti Naisliit koos kohalike omavalitsustega.
Naisliit on teinud viimased paar aastakümmet tänuväärset tööd, et tunnustada Eestimaa tublisid emasid ja isasid. Mullu sügisel valitud uus naisliidu juhtkond on emade-isade tunnustamise kõrval võtnud oma südameasjaks ka abivajavate lastega perede toetamise Kõik projektis osalejad teevad oma tööd vabatahtlikena ja ilma tasuta, mille tulemusena jõuab 100% annetustest abivajajateni.
Soovime laekunud annetustega toetada majanduslikult vähekindlustatud lapsi ja perekondi, et taastada nende usk, õnnetunne ja lootus paremale homsele. Annetuste abil saame ennekõike parandada laste ja endaga mitte toime tulevate perede igapäevast elukeskkonda ning muuta see elamisväärsemaks ja turvalisemaks.
Eesti Naisliit valib koostöös oma piirkondlike esindajate ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega välja abivajavad pered ja esitab need oma juhatusele. Naisliidu juhatus teeb annetuste väljamaksmise otsuse lähtuvalt taotluste põhjendatusest ja laekunud annetuste summast.
Annetustena laekunud toetused makstakse välja mitte rahas, vaid tasutakse abivajavate laste ja nende perede elukeskkonna parandamiseks vajaminevate asjade, esemete või teenuste eest esitatud arved. Vähemalt kord aastas anname ülevaate väljamakstud toetustest ja avalikustame vastavalt annetajatele nõusolekule kodulehel ka nende nimed.
Kogu vajaliku info annetuste kogumise ja kontaktide kohta leiate meie kodulehelt toetame.com
Aidakem oma annetustega kaasa, et eestlased jääksid Läänemere paesele kaldale sajanditeks püsima, hoidma oma keelt, kultuuri ja traditsioone!
Edukat ja õnnelikku uut aastat kõigile eestlastele ja meid toetavatele sõpradele!
Arvi Karotam
