1. jaanuariks 2020 peavad olema ehitusregistrisse kantud kõik kinnisvara puudutavad muudatused, mis sellega tehtud on, ümberehitused, küttesüsteemi muutused – vastasel korral võib tulla probleeme pangalaenu saamisel ja kindlustusjuhtumite korral.
Paljud inimesed ei ole ehk mõelnudki sellele, kas nende kinnisvara on kantud Ehitisregistrisse, kas korteri või maja planeering vastab registri andmetele, kas küttesüsteem on seadustatud või kas puukuur kinnistul on üldse ehitiste nimekirjas, kirjutab Eesti Päevaleht 31. juulil. Nüüd aga on soovitav kõik see ära teha, sest 2015. aasta juunis jõustunud ehitusseadustikus on kirjas, et Ehitisregistri andmed tuleb korrastada 2020 aasta 1. jaanuariks.
Ehitiste omanikel tuleks Ehitisregistri kodulehelt üle vaadata nendele kuuluvate ehitiste andmed. Ehitisregistrisse peavad olema kantud kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitised.
Samuti peaks Ehitisregistri andmed üle kontrollima korterite omanikud. Näiteks, kui aastaid tagasi on eluasemeks omandatud 4-toaline korter, siis ei pruugi omanikul olla aimugi, et originaalis on see olnud hoopis kolmetoaline korter ja sellisena registris endiselt ka kirjas.
Lisaks sellele, et see on seadusest tulenev kohustus, on Ehitisregistris kinnisvara kohta andmete puudumine või ebakorrektsus takistuseks ka kinnisvara müümisel.
Puudulikud registriandmed võivad tekitada probleeme hoone kindlustamisel ja õnnetusjuhtumi kahjude korvamisel, sest kinnisvara hävimise korral ei ole registris õigeid andmeid ning seega pole ka seaduslikku alust hüvitise tasumiseks.
Kui ilmneb, et registris esitatud andmed ja tegelikkus ei vasta tõele, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistide poole, kelle abiga kontrollitakse üle olemasolev olukord ning täpsustatakse Ehitisregistris esitatud andmeid.
kasulik.delfi.ee
Ehitisregister: ehr.ee
