Jaanis Valk intervjueerimas Ahto Valteri poega Tedi, kes tegi koos isaga kaasa terve ümbermaailmareisi. Foto: Erik Norkroos / Õhtuleht
Esimese eestlasena aastatel 1938–1940 ümber maailma purjetanud Ahto Valterist filmi tegev Jaanis Valk ütleb, et mehe mõju ja kuulsus oli omal ajal väljaspool Eestit meile hoomamatu, kirjutab 27. oktoobri Õhtuleht.
Valk ütleb, et koos naise ja toona 14-kuuse poja Tediga ümbermaailmareisile asunud Valterist kirjutasid tema läbitud sihtpunktides üle maailma kõik suuremad ajalehed. „Materjale, mis teda puudutavad, on palju, alates Vaikse ookeani saarestikest ja lõpetades Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Ahto Valteri reisi ulatus oli kindlasti omal ajal väljaspool Eestit rohkem luubi all kui meil siin,” tõdeb Valk.
Viis-kuus aastat tagasi hakkas Valk mõtteid mõlgutama, et teha meresõitjast film. Kõik sai alguse sellest, et suurt ajaloohuvilist Valku hakkas huvitama, kui palju oli Eestis meremehi, kes jäid teise maailmasõja tõttu teisele poole Atlandi ookeani. Nii sattus mehe kätte Anto Juske raamat Ahto Valterist. Sealtpeale hakkaski filmimees Ahto Valteri isikut uurima, jõudes ühel hetkel arusaamisele, et see oleks filmiks hea teema.
Materjali otsima hakates selgus, et maailma eri kohtades on mehe kohta piisavalt materjali. „Liikuvat pilti meil Ahto Valterist ei ole, kõik filmikaadrid on leitud väljastpoolt Eestit,” tunnistab Valk.
Filmitegijad palusid abi ka Hooandjast, et 1938. aastast pärit ja 16 mm filmilindile jäädvustatud rariteetsed filmikaadrid saaks restaureeritud. „Filmilindile on jäänud Eesti lipu all seilava purjelaeva Ahto ümberilmareis koos Ahto Valteri, tema ameeriklannast naise ning 14-kuuse pojaga, nende argitoimetused laevas ning mitmed seiklusrikkad sündmused, muuhulgas näiteks Bahamal, Galápagose saartel, Tahitil, Prantsuse Polüneesia saarestikus ja Aafrikas. Ka näiteks kohtumine ümbermaailma purjetanud prantslase Gebrault’ga, laevaõnnetus Austraalias jne,” kirjeldasid filmitegijad ühest kodukeldrist Kanadas leitud filmilinti, mis praeguseks on digitaliseeritud.
Jaanis Valk lisab, et filmi seisukohalt on väga suur väärtus Ahto Valteri poja Tediga tehtud intervjuu. „Ta oli üks esimesi inimesi, kelle ma teiselt poolt Atlandi üles leidsin. Mul õnnestus koos operaatori ja produtsendi Erik Norkroosiga tema juures ära käia ja filmi jaoks intervjuu teha,” tutvustab filmimees.
Praegu on film „Ahto. Unistuste jaht” montaažiruumis. „See on keeruline film, kuna palju on arhiivimaterjale ja fotosid. Need kõik tuleb omavahel kokku põimida, et lõpuks eestlastele tähtsa meresõitja lugu korralikult ära rääkida,” selgitab Valk.