Pühapäeval, 16. juunil toimus Leina-ja Isadepäeva jumalateenistus Kensico kalmistul. Teenisid praost Uudo Tari ja õpetaja Valdeko Kangro. Praost Uudo Tari oma jumalateenistuse kõnes meenutas neid hirmsaid aegu aastatest 1940-1956. Sel ajavahemikul oli tervelt 5 küüditamislainet (2 neist olid eriti ulatuslikud: 1941 ja 1949).
14. juunit meenutamaks 1941 a. suurküüditamist on hakatud tähistama “Leinapäevana”. Sel päeval me leiname kõiki neid, kes on küüditatud ja mõrvatud või neid, kes on kaotanud oma tervise meie ürgvaenlase ülekohtuste kuritegude läbi. Küüditamiste käigus viidi Eestist Venemaa orjalaagritesse ligikaudu 35 000 inimest. Ligi 10 000 nimetut hauda asub Eestimaa metsades ja soodes. Need on peamiselt metsavendade omad, kes langesid visas, lootusetus vastupanus võõrvallutajate vastu. See on olnud meie väikese rahva holokaust, ühe etnilise grupi süstemaatiline hävitustöö. Raske on aru saada iga üksiku inimese vaevast, kannatustest ja piinast, mida ta pidi läbi elama kas vanglas või külmas halastamatus Siberi orjalaagris. Lihtne ei olnud ka neil, kes pidid võtma ette keerulise põgenemistee vabasse maailma.
Õpetaja Valdeko Kangrol olid sellest raskest perioodist oma meenutused. Ta jutustas oma venna sundvalikutest sõjaperioodil ja ennustajast, kes kuulutas rahvast tabavaid hirmsaid sündmusi ette.
Jumalateenistusel peeti meeles kõiki tublisid isasid, kes olid kohale tulnud või veetsid kodudes oma pere ringis Isadepäeva. Mälestati kõiki isasid ja vanaisasid, kes puhkavad igavest und Kensico või mõnel teisel kalmistul.
Juta Kurman ja
Anu Väli (Kuressaarest)
