Tänavune pikk veretu jaanuar möödus kui tuuleiil, ei jõudnud veel kraedki üles tõsta. Aeg lendas KLENK-IEP kruiisi põnevas ootuses. Kui siis lõunapäike ja soe tuul ühel keskpäeval meid lennujaamas vastu võttis ja vaevalt hotellisõidu bussi sisenenult endine koolivend kallistas, oli New Yorgi talvine külm ja kõle ilmastik meelest nagu pühitud.
Nagu ikka väliseestlaste kokkutulekutel kõlas hotelli fuajees eesti keel ja saabujate rõõmsad tervitused. Kuna kunagiste väliseesti “noorte” kohtumised, mis vahel hõlmasid nädalalõpul pikki ööpäevaseid sõite, on harvenenud ja isegi olematuks muutunud, meelitas mitmeid kruiisile tahe veelkord ehk mõnda oma põlvkonna sõpra/tuttavat isiklikult kohata. Õhutas ka eelmine, Floridas toimunud KLENK, millest oli häid mälestusi.
“Süüdi” sellises talvises meeleolu erutuses olid Rein ja Anne Luning, kes olid otsustanud KLENK-IEP korraldamise oma kaela võtta ja see esmakordselt otse merele viia. Vist ei osatud arvata, et osavõtt nii rohkeks kujuneb. Nii võib vast korraldajate kaadri väheste abiliste olemasolu panna selle arvele. Teiseks on muidugi endiste “tegijate” üldine vähenemine, mida on märgata pea igalpool väliseesti organisatsioonides ja uuemaid napib juurde tulema. Nii langeski Luningute kaela osavõtjate-esinejate majutamised, eeskavad ja esinemiste korraldused, eestlaste grupi kavad ja ruumid kruiisi eeskirjade ning laeva enda kavadega koordineermine, jne. mis lõpuks kulges kõik sujuvalt. Oli ju kruiisi peres eestlaste osavõtt vast üks viiendik.
On ime, et jõuti kõik jutti ajada ja eestlaste KLENK-IEP õnnelikult läbi viia. Ja kriitikat polnud peaaegu üldse kuulda. Kõige rohkem tunti vast puudust osalejate nimekirjast. Eestlaste päevakava oli väikeses, ilusas kavaraamatus kakskeelselt hästi ära toodud ning laabus ladusalt. Tänu esinejatele, kes võtsid vaevaks oma ainet mõlemas keeles esitada, toimusid mitmed loengud kaks korda ja igaüks võis valida, millal ja mis keeles neid kuulata.
Kahel päeval, kui kruiisilaev ainult merd kündis, nautisid eestlased häid loenguid, filme ja muidugi laulu- ja tantsu eeskava. Ükskõik kas siis koos Konnakoori (Euroopa lauljate segakoor) ridades koos auhindu pälvinud Curly Strings ansambliga lavatagust esinemist nautides või pealtvaatajana saalis mõnu tundes. Kohtumine Euroopa noorema põlvkonna eestlastega oli väga sõbralik ja huvitav.
Päevad möödusid lennates, nagu eestlaste kokkkutulekutel ikka. Võiks ütelda, et ka uuemad üle ilma laiali asuvad eestlased ja ka kodumaalt tulnud kogesid kokkutuleku eestimeelsuse süsti. Kindlasti ei jää see viimaseks. Peaasi, et leidub eestvedajaid ja korraldajaid.
Aime Andra
