LIISI ESSE, AABS 2018 Stanfordis üks korraldajatest, võttis kolmepäevase konverentsi oma Facebook’i lehel kokku järgnevalt: “It’s a wrap! Three days, 124 panels, 470 presenters, 200+ members of the general audience, four keynotes, two major exhibits, and many wonderful cultural and social events – Stanford will never be the same after #AABS2018! I think we simply have no choice now but to get a Baltic studies program going here and invite you all back as visiting scholars. Foto: Margus Pedaste
1.-3. juunil Stanfordi ülikoolis toimunud Ameerika Balti uuringute edendamise assotsiatsiooni (AABS) ajaloo suurimal konverentsil räägiti Eesti, Läti ja Leedu sajandast aastapäevast.
Otse Ränioru südames, Palo Altos asuva Silicon Valley hinge, Stanfordi ülikooli lõpetajatest võib kokku panna maailma kõrgtehnoloogia juhtfiguuride kes-on-kes-nimekirja, kirjutab Neeme Raud Postimehes.
Stanfordist alguse saanud ettevõtete rida on aukartustäratav: Hewlett-Packard, Yahoo!, Cisco Systems, Sun Microsystems, eBay, Netflix, Intuit, LinkedIn, E*Trade…
Ent Stanford ei ole üksnes tulevikutehnoloogia inkubaator. Aastakümneid on seal tegutseva mõttekoja, Hooveri Sihtasutuse fookuses olnud endises idablokis ja selle lagunemise järel taas jalule tõusnud riikides toimuv. Seal on aastakümneid kogutud Eesti ja teiste Baltimaade lähiajaloo ürikuid. Arhiivis leidub näiteks Rahvarinde kihutusplakateid ja sadu rariteetseid trükiseid meie taasiseseisvumise ajast.
2011. aastal otsustas Eesti Okupatsioonide muuseumi rajaja, Seattle’is elanud silmaarsti Olga Kisler-Ritso perekonna fond, et kuna tütar Silvia (nüüd Thompson ja fondi juht) ning neli tema viiest lapsest on Stanfordi kas lõpetanud või lõpetamas, tuleb sealsele Eesti-teemalisele arhveerimisele ja uurimisele hoogu juurde anda. 2013. aastal loodigi ülikooli juurde Eesti raamatukoguhoidja-arhivaari koht, mille täitmiseks korraldati Eestis avalik konkurss. Selle võitis Tartu Ülikooli ajalooharidusega Liisi Esse.
«Viimase viie ja poole aastaga oleme teinud ära tõesti suure töö Balti kogude suurendamisel,» rääkis ta. «Kui ma siia tööle asusin, oli meil umbes 15 000 Balti-teemalist raamatut. Praegu on kogu kaks korda suurem ehk üle 30 000 raamatu.»
Esse, kes juba Stanfordis töötades kaitses Tartus doktorikraadi, oli USA Balti Uuringute Assotsiatsiooni (AABS) konverentsi üks peamisi ettevalmistajaid. Konverentsi eel avati Stanfordi pearaamatukogu fuajees Eesti, Läti ja Leedu ajalukku vaatav näitus, mis jääb välja augustini.
Väljapanekuks nii maineka (ja käidava) koha saamiseks Essel inimesi kaua veenda ei tulnud – Stanfordi raamatukogude juhataja Michael Keller on suur Eesti fänn, kes on Eesti tutvustamise eest pälvinud ordeni meie presidendilt. Lisaks on ta Eesti e-resident ja kasutab innukalt selle seisuse pakutavat.
«Annan nüüd kõik allkirjad, mis saab, Eesti ID-kaardi abil – elektrooniliselt,» kiitleb maailma kõrgtehnoloogia epitsentris töötav Keller, kelle sõnul teist niisama mugavat dokumentide allkirjastamise võimalust Silicon Valleys talle veel pakutud ei ole.
Kelleri sõnul huvi Eesti, Läti ja Leedu vastu ülikoolis üha suureneb. «Kui leiame Kisler-Ritso fondi taolisi toetajad, sooviksime siin avada lausa kaks Balti teemadega tegelema hakkavat professori kohta. Praegu ma lubadusi välja anda ei saa, aga olen kindel, et see kõik tuleb.»
Kui Stanfordis (kus külalisteadurina on viimased poolteist aastat töötanud president Toomas Hendrik Ilves) tõepoolest luuakse Balti uuringute professuurid, ei saa muidugi oodata, et meie riikidega hakkaks seal tegelema sajad tudengid.
«Stanford on ju väike ülikool. Üliõpilasi on 15 000. Kui neist kümmegi Baltimaade vastu tõsisemat huvi tundma hakkab, on see hea näitaja,» räägib Liisi Esse. Ning kui huvi peaks tekkima, suudab Stanford tema kinnitusel pakkuda väga hea õppebaasi.
«Ülikooli- ja raamatukogumaailmas üritame alati mõelda kaks käiku ette. Balti programmi luues ei mõtle me ainult neile, kes juba Stanfordis õpivad, vaid ka tulevikule – et mis võiks teadlasi huvitada 10, 20, 50 aasta pärast. Arvame, et kuna Balti riikide taasiseseisvumine on olnud nii muljetavaldav, nii erinev mujal Ida-Euroopa riikides toimunust, võib periood pärast 1991. aastat nende riikide ajaloos tulevikuteadlastele suurt huvi pakkuma hakata. Selleks huviks me valmistumegi.»
Neeme Raud
Mis on AABS?
Balti uuringute edendamise assotsiatsioon Ameerikas, Association for the Advancement of Baltic Studies, lühendatult AABS, loodi 1968. aastal.
Tänavu tähistatakse teadlaste ühenduse 50. aastapäeva.
Regulaarselt korraldatakse Balti riikidest huvitatud teadlaste konverentse ja antakse välja ajakirja Journal of Baltic Studies.
Stanfordis toimuval konverentsil sai AABSi uueks presidendiks Toronto ülikooli Eesti õppetooli professor Andres Kasekamp.
Andres Kasekamp Foto: Kristjan Teedema
Torontost Postimehele saadetud e-kirjas rõhutas Kasekamp, et AABSi olulisus Põhja-Ameerikas külma sõja aastail töötanud Balti päritolu teadlaste jaoks oli ennekõike organisatsiooni rangelt apoliitilises, teaduslikus joones.
«Tänu sellele, et poliitikast hoiduti, hakati (Ameerika akadeemilises ringkonnas) baltlastest teadlasi tõsiselt võtma,» kirjutas ta.
AABSi järgmise juhina sooviks Kasekamp organisatsiooni ennekõike laiendada, et see oleks tugevamini esindatud Euroopas ning seda ei peetaks enam peamiselt Põhja-Ameerika, vaid globaalseks teadusorganisatsiooniks.
«Tahaksin laiendada ka mõistet «Balti-uuringud» – et see ei hõlmaks ainult Eestit, Lätit ja Leedut, vaid kogu Läänemere regiooni,» kirjutas Kasekamp.
Postimees