Tanel Kangert
Brasiilias suuruselt teises linnas Rio de Janeiros kestavad 31. suveolümpiamängud. Eesti esindus suurenes 47 sportlaseni, sest loobujatest või dopingupatustest vabaks jäänud kohtade arvelt kutsuti mängudele 3000 meetri takistusjooksja Kaur Kivistik. Lisakohti võib tulla mängude ajalgi, näiteks võib viimase minuti kutse tabada noort tennisetalenti Anett Kontaveiti.
Mängude avatseremoonial sammus Eesti delegatsioonis veidi üle 30 inimese ja need olid juba olümpialinna saabunud, aga lähipäevil veel mitte võistlevad sportlased, samuti varumehed ja taustajõud. Peagi võistlustulle minejad, samuti rahva seas levivaid viirusnakkusi pelgavad sportlased püüavad sellistest kogunemistest, kus oleks küll au osaleda, aga paraku kaua kolonnis sissemarssi oodata tuleb ja tegelikult ise midagi ei näe, kõrvale hoida.
Eesti lipu kandis Rio olümpia avapeole Laser-klassi purjetaja Karl-Martin Rammo ja lehvitas seda kõigist delegatsioonidest kõige intensiivsemalt, teenides rahvusvahelise pressi tähelepanu.
Mängude avaakord oli mitmes mõttes meeldejääv. Üks kolmest avatseremoonia lavastajast Fernando Meirelles ütles, et etendus oli mõeldud ühest küljest ravimiks Brasiiliat viimastel aegadel valitsevale depressioonile, teisest küljest aga näitamaks etniliselt kireva Brasiilia rahvaste rahulikku kooselu.
Avapidu, mille eelarvet ettevalmistuse käigus poole võrra kärbiti, oli ikkagi kõikehõlmav ja suurejooneline. Sellesse mahtusid nii sambakarneval kui kurikuulsad vaesed ja kriminaalsed favelad, supermodell Gisele Bündchen, ajalugu Brasiilia algusest peale, fantastilised tehnilised efektid ja valgusmängud. Kui millestki väga kahju on, siis sellest, et olümpiatuld ei saanud halva tervise süül süütama tulla maailma üks legendaarsemaid sportlasi 75-aastane jalgpallur Pele. Edson Aarantes do Nascimento osalemine oleks pannud tordile kirsi.
Aga nüüd on tööaeg. Turvajatel, kohtunikel, eelkõige treeneritel ja sportlastel. Eestlastest tegi esimesena etteaste vibuneiu Laura Nurmsalu, kes sai eelringis kirja tulemuse, mis andis talle 64 sportlase duell-laskmiseks 35. asetuse ja 30. asetusega vastase.
Järgmistena algas ligi 240 km pikkusel grupisõidul tööpäev jalgratturitel Rein Taaramäel ja Tanel Kangertil. Vueltaks ehk Hispaania suurtuuriks valmistuv Taaramäe üritas korra lahtirebijatega kaasa minna, aga edaspidi aitas kunagist Vändra klassivenda, hiljuti Prantsusmaa suurtuuri läbinud Kangertit. Jaksust suurte riikide kolm korda suuremate tiimide vastu ei piisanud ja Taaramäe katkestas enne lõppu. Kangert aga üllatas väga tubli üheksanda kohaga! Sellest paremad kohad on olümpia grupisõidus saanud vaid 1992 Barcelonas viies ja üheksas olnud Lauri Aus ja Raido Kodanipork, aga tuleb arvestada, et siis sõitsid olümpial amatöörid, mitte superässad. Meeskonnasõidus jääb eestlastele muidugi ületamatuks Aavo Pikkuusi 1976 Montreali kuld NSV Liidu nelikus.
Rios oli eestlastel juba avapäeval ka üks teoreetiline medališanss. Nimelt vehkles 32 epeenaise seas kolm Eesti esindajat Irina Embrich, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva. Neil kõigil on kodus EM- ja MM-medaleid, kõigil on kuhjaga kogemusi, kõik olid võimelised ka olümpiamedalit võitma. Paraku jäi kõigil kolmel olümpiadebüüdil väheks närvi või oskust raskes seisus taktikat muuta. Küll suutsid seda eestlannade vastu alguses kaotusseisu jäänud vastased. Nii jäid Embrich ja Kirpu jagama üheksandat, Beljajeva 17. kohta. Tõsi, kõik kaotasid endast maailma edetabelis kõrgemal seisvale konkurendile, kui vabandust otsida. Nüüd on vehklemisnaiskonnal ees võistkonnavõistlus, millele suurimad lootused pannaksegi. Esimene vastane on Lõuna-Korea, kelle alistamine tähendaks pääsu poolfinaali.
Eestlaste esimese suurima õnnestumise eest hoolitsesid sõudjad Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kes võitsid muljetavaldava esitusega paarisaeruliste neljapaatide eelsõidu ja pääsesid otseteed finaali.
Rio sõudekanal on raske tuule ja lainega, mis seab eriti probleemidesse Tõnu Endreksoni, kelle jalge alla on seatud paadi tüür, aga ülikogenud mees tuli toime. Nagu kogu nelik, kes alustas rahulikult ja lisas umbes poolel veel tempot, tõustes liidriks ja hoides seda rolli pealtnäha erilise pingeta lõpujooneni.
Kummastki eelsõidust pääses finaali kaks paremat, teise sõidu võitjana alati tugev Austraalia. Aga tugevad on ka tiitlikaitsja Saksamaa, maailma tippaja omanik Ukraina, uues koosseisus Poola ja teised, seega seisab eestlastel medalit tahtes ees raske heitlus.
Sporti valitseb praegu küll olümpia, aga see ei tähenda, nagu miskit muud ei sünnikski. Eesti spordisõprade meeli hoidis terve nädala taas pinge all rallimees Ott Tänak, kes näitas küll Soome MM-rallil maailma tippudega võrdset kiirust ja võitis katseidki, aga oli tehniliste probleemidega hädas ja sõitis lõpuks vastu kivi veel masina katkigi ning ennast auti.
Huviorbiidis oli ka Inglismaa jalgpalli kõrgliigameeskonda Liverpooli siirdunud Ragnar Klavan, kes osales keskkaitsja ehk tähtsaima väravalukuna hooajaeelsetes mängudes kiiduväärselt niisuguste tippklubidega nagu Chelsea, Milan ja Roma ning viimati ohjas koguni FC Barcelona staaride Messi ja Suareze väravalöömise üritused.
Enn Hallik
