Eesti Olümpiakomitee uus esimees Urmas Sõõrumaa
Läinud reedel sai ülipõneva sportliku lõpu Eesti Olümpiakomitee presidendi valimise ralli. Valimiste päevaks olid kohal kõik EOK täiskogu 121 liiget ja uus spordijuht selgus alles teises voorus. Esimeses voorus sai poliitik Jüri Ratas 55 häält, ettevõtja Urmas Sõõrumaa 37 ja purjetamise kahekordne olümpiapronks, nüüd samuti ettevõtja Tõnu Tõniste 29 häält. Mis vastas umbkaudu ka sellele toetajate vahekorrale, millega nad presidendikandidaatideks kvalifitseerusid. Seega oli suure tõenäosusega oodata Riigikogu asespiikeri ja Eesti korvpallijuhi Ratase võitu.
Aga võta näpust. Vastavalt reglemendile võitlusest välja kukkunud Tõniste palus nüüd oma pooldajatel anda teises voorus hääled Sõõrumaale, öeldes, et kui seda teete ja Sõõrumaa võidab, siis saate asepresidendina ka minu ja Eestil on kaks kolmandikku ideaalsest spordipresidendist käes.
Ning häälte lugemisel selgus, et poliitiku vastu seljad kokku löönud Sõõrumaa ning Tõniste saidki ülinapi 61:60 võidu! Urmas Sõõrumaa soovis Tõniste kõrvale teiseks asepresidendiks kunagist vasaraheitekuulsust, viimastel aastatel Ukraina Olümpiakomitee bürood juhtinud Jüri Tamme, EOK täitevkomitees on spordiässadest veel Sydney olümpia kümnevõistluse võitja Erki Nool ja Pekingi olümpiakuld kettaheites Gerd Kanter, lisaks näiteks ka dirigent Kristjan Järvi, jalgpalli ja teiste suurte alade esindajad, ka mõni poliitik.
Mida Sõõrumaa nelja-aastasest presidendiajast oodata? Kui Jüri Ratase, tubli töömehe ja innustunud spordisõbra puhul oli oodata pigem olemasoleva süsteemi tuunimist, mitte ümberehitamist, siis Sõõrumaa lähtub spordirongi vedamisel selgelt äri juhtimise mudelist. Seega EOK täis- ja esindajate kogud kui suundade andjad, president, asepresidendid ja täitevkomitee kui juhtijad ning EOK sekretariaat, mida Sõõrumaa soovib suurendada ja tugevdada, kui täidesaatev organ. Lisaks on Sõõrumaal plaanis luua ligi kümmekond eri teemade (tippsport, spordibaasid, maakondlik sport jne) divisjoni, mille kaudu EOK oleks erinevalt senisest praktikast mitte enam õhus hõljuv, vaid rohujuuretasandini sporti tunnetav organ.
Ilus plaan, kas aga ellu läheb? On kahtlejaid, aga need võiksid teada, et Urmas Sõõrumaa on alati oma lubadused täitnud ja üritab kindlasti sellestki mäest üles ronida.
Toreda kokkusaamise (või endena?) oli uue spordipresidendi esimene nädalavahetus Eestile sportlikult viimaste kuude säravaim. Nii tõi tõstja Mart Seim Norrast Euroopa meistrivõistlustelt üliraskekaalu kogusumma suure pronksi ning tõukamise väkese hõbeda. Rohkemat takistasid grusiinist võitja suur üleolek ning Seimi enda mitte just parim päev. Rebimises, oma nõrgemal alal oli Mart Seim 185 kiloga alles kuues, aga trumpalal tõukamises teisel katsel tehtud 241 kilogrammi kindlustas Euroopa kolmanda mehe positsiooni. Seim proovis tõugata ka 250 kilo (kujutage ette, neljandik tonni!), vaid väike vääratus kukutas kangi enne rinnale jõudmist. Igatahes on mullu USA-s MM-hõbeda teeninud Seim olümpia eel terve ja õigel treeningurajal.
Päris olümpiateemaline rõõmupidu tuli eestlaste õuele aga pühapäeval, kui lisandus koguni neli augustis Rio de Janeiros maailma suurimal spordipeol osaleda võivat sportlast. Kõigepealt ajasid „kaameli läbi nõelasilma“ maadlejad, olümpiahõbe ja kahekordne maailmameister Heiki Nabi ning Londoni olümpial esikümnesse jõudnud Ardo Arusaar. Eelviimasel olümpia katseturniiril Serbias jõudsid mõlemad finaali, millest piisas Rio pileti saamiseks.
Üllatavalt heade tulemustega lõppes eestlastele maratonijooks Saksamaal Hamburgis. Varem keskmaajooksja olnud, 1500 ja 5000 meetrit peaaladeks pidanud Tiidrek Nurme sai maratonis ajaks 2:17.59, mis on minuti parem kui olümpianorm. Sama edukas oli naiste seas Leila Luik, kelle 2:42.11 on olümpialävendist ligi kolm minutit kiirem. Kindlasti on Leila koos oma kolmikõdede Liina ja Lilyga Rio olümpial fotograafide üks meelisobjekt. Pole küll teada, et kolmikud olümpial varem ühel alal ja korraga stardivad!
Eesti olümpiadelegatsioon suurenes nüüd 31 liikmeni, kindlasti lisandub veel neli sportlast ja mitmel alal on kvalifikatsioonivõistlusi ees, seega jätkub eestlastel, kellele rahvuskaaslastest Rios kaasa elada.
Üks natuke nukrama alatooniga uudis on läinud nädalast siiski ka. Nimelt teatas Eesti viimase kümnendi üks paremaid ja austatumaid sportlasi, keda paraku kordagi riigi aasta parimaks ei valitud, sest alati oli mõni õrnema soo esindaja spordis veel parem, 30-aastane tennisist Kaia Kanepi, et ilmselt pole temast enam kõrgemale kui praegune 182. koht WTA edetabelis, pürgijat. Põhjuseks mitte varem haiget teinud ja lõigatud kannad, vaid Epstein Barr’i viirus, mis ei luba täie jõuga treenida ja intensiivselt võistelda. Kahju, aga loodetavasti Eesti uus täht Anett Kontaveit täidab Kaia koha ja teeb, mis Kaial tegemata jäi.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees