Soome on alustanud seni suurima kooliuuendusprojektiga maailmas, mille käigus kogutakse üle maailma kokku ideed põhihariduse kaasajastamiseks, sõelutakse sealt välja sada parimat, proovitakse need aasta jooksul Soome koolides läbi ning tehakse siis tasuta kättesaadavaks kõigile soovijatele. Projekti loovjuht Saku Tuominen käis algatust tutvustamas ka Eestis.
Kuigi paljude arvates ei peaks maailma ühe parima haridussüsteemiga maaks peetavas Soomes haridusvallas midagi muutma, ei saa projekti eestvedajate hinnangul muutusteta kusagil hakkama. Ka kool peab mõtlema sellele, kuidas näiteks üleilmastumise ning tehnoloogia ülikiire arenguga kohaneda ning mitte jääda oma silotorni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Projekti loovjuhi sõnul on ettevõtmise eesmärk luua innovatiivsetest õpetajatest ja nende suurepärastest ideedest võrgustik, millest saaksid kasu kõik koolid. “Idee on aidata koolidel teha asju teistmoodi, nii, et see vastaks paremini kiiresti muutuva ja ebakindla maailma nõudmistele,” rääkis Tuominen.
Saku Tuominen ütles, et koolid on reeglina väga tugevad akadeemiliste teadmiste edasiandmisel traditsioonilistes õppeainetes nagu näiteks ajalugu, geograafia ja bioloogia. Tulevikus peavad koolid arendama loovust ja analüüsivõimet, et raskustega toime tulla.
“Need on need oskused, mida mõned nimetavad ka pehmeteks oskusteks, mida koolid praegu väga hästi õpetada ei suuda. Seda mitte ainult Soomes või Eestis vaid antud probleem on koolides üle maailma,” selgitas Tuominen.
Kui praegu on kool koht, kus peab käima, siis tulevikukool peaks olema selline, kus õpilastel on nii põnev, et see oleks nende päeva kõige ägedam osa. “Koolis peab olema rohkem mängustamist, rohkem üllatusi, rohkem loovust,” toonitas projekti juht.
Praeguseks on meeskonnale välja pakutud 500 Soome koolidest tulnud ideed ning 500 ideed koolidest üle maailma. Aprilli lõpuks sõelutakse neist välja 75, millele aasta lõpuks lisandub 25.
Pärast seda hakkab pihta nende testimine, mille järel valmib järgmise aasta lõpuks netiteenus, raamat, dokfilm ja rahvusvaheliste seminaride sari. Parimad 100 ideed tehakse vabalt kättesaadavaks kõikidele koolidele maailmas.
Projekti teises etapis jätkatakse koostööpartneritega. “Teine faas võiks toimuda näiteks Eestis, kus 2018. aastal sõelutaks sama moodi välja 100 uuendusliku ideed ning kingitaks need aasta lõpus maailma koolidele,” arvas Tuominen.
Koolijuhi Toomas Kruusimägi sõnul tasuks Eestil osaleda, sest seda, mida põhiharidusel andmisel paremaks teha või mille üle mõelda, on. “Üks asi on kindlasti hindamine ja teine asi on see, kas ja kui palju me oleme täna riiklikus õppekavas kinni klassikalisel tunnijaotuse plaanil ehk kui palju me anname koolidele reaalset vabadust õppetöö planeerimisel,” rääkis Kruusimägi, kelle sõnul taolisi vabadust täna põhikoolidel ei ole.
