Ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal kanti UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. Lootsikul on Soomaa elanike seas olnud harukordne tähtsus, see on olemuslik osa sealsest kultuuripärandist.
Eestil on UNESCO nimekirjas nüüdsest viis kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum; Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon ja ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal.
Ühepuulootsiku UNESCO vaimse kultuuripärandi andmise üks algatajatest Aivar Ruukel ütles, et Eesti kultuuripärandi nähtus pääses nimistusse esimest korda pärast 2014. aastat ja lisas, et Soomaa on nüüd Kihnu, Setomaa ja Võrumaa kõrval UNESCO-peres.
“Ühepuupaatidel on meie kui rahvuse identiteedis ja kultuuripärandis silmapaistev roll. See on osa meie ajaloost, juurtest ja kujunemisloost. Tänases kultuuriruumis on see äärmiselt tähelepanuväärne, et osa Soomaale omasest pärandist on jõudnud nimistusse,” ütles Ruukel ja lisas, et nimistusse kandmine on suur tunnustus ka haabjate ehitajatele. Just ehitajad kannavad endas Soomaa lootsikumeistrite sajanditetagust kultuuripärandit.
Ruukel selgitas, et ühepuulootsik on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud haavapuust.
“Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega,” märkis Ruukel.
Vesisel ja suurte üleujutuste poolest tuntud Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal on ühepuulootsik tänaseni liikumis- ja transpordivahendina kasutusel, olles suurvee ajal sobilik sõiduriist. Nii on ühepuulootsik Soomaa rahvuspargi sümboliks. Kuna siinne asustus on paiknenud ikka jõgede ääres ning lihtsaim ja varasemalt ka pigem ainus viis liikuma pääsemiseks oligi mööda jõge, siis ongi lootsiku ehk haabja olemasolu üks siin elamise eeldusi. Lootsiku valmistamine ja kasutamine on kohalike seas vahepeal natukene unustuse hõlma vajunud ning asendunud pigem laudpaatide või kanuudega, aga praeguste lootsikumeistrite aktiivsus ja UNESCOsse pürgimise projekt on ka kogukonna oma kultuurile teise pilguga vaatama pannud.
VES/ERR
