• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

SÕNA SABA – Nui neljaks!

Riina Kindlam by Riina Kindlam
1. veebruar 2023
A A
SÕNA SABA – Nui neljaks!
17
VIEWS
Jaga Facebook'is

Nui neljaks, me ei jäta mereni minemata! Tähendab see siis seda, et löö kasvõi see nuiajurakas neljaks või proovi siis pooleks – alla ei anna, järgi ei jäta, jonn ei vaibu. Vanas otsepildis ka: “Ennem saab nuia nellas lõhku, kui see järel annab”. “Mitte ta oma jonni ei jäta, kas või nui kolmeks,” leidub ka Eesti fraseologismide elektroonilises alussõnastikus.

Meri on meie korterimaja nurgast otsejoones kõigest 532 meetrit (Regio kaardirakenduse joonlauaga mõõtsin! https://kaart.regio.ee/) ja koeraga peab hommikul esimene asi välja minema. Pätsik on 16,5 aastat vana ja kui ei lähe kohe, juhtub õnnetus. Tol hommikul, kui ilmaennustusest jäi meelde kolmik “sajab lund, lörtsi ja vihma”, juhtus õnnetus hoopis jalutajal, loomatalitajal, mul. Olin haaranud teise mantli, mille taskus polnud koerakaka kotte. “Nui neljaks, ma koristan need pärast ära!” lubasin endale. Ma ei ole hooletu koeramampsel, mul on ju koer olnud vähem kui kuu aega ehk siis “uue aja” koerainimene, mitte selline, kes kevadisi miiniväljasid laeb. Va väetaja siuke. (Neid veel on küll ja veel Põhja-Tallinnas…)

Tutkit! ehk tuhkagi. Tühja ma enam neid leidsin, vahepeal oli käinud sahk ja tänava äärde paotatu oli vallide all. “Kui tuleb taas sula, siis kas või nui neljaks, ma otsin selle reostuse üles!” lubasin ma Pätule, kellele olin enne mere äärde jõudmist sosistanud, “See on MERE KUTSE, kutsuke.” Mere kutse on, kui sind tõmbab merele, meie puhul mereni. Vanasti tõmbas Pätu oma jalutajat kõikjale, nüüd tihti kõnnin mina julgustavalt tema ees. Pätul on raskusi puusadega. Kusjuures mul ka! Toredat laulu “Mere kutse” (sõnad Leelo Tungal, muusika Kadri Hunt) laulsid poiste- ja meeskoorid 2019. a. juubelilaulupeol. Otsige YouTube’ist.

Mida Pätu ei tea (või äkki siiski), on et tema on ainus oma pesakonnast, kes pääses MEREKOOLIST. See tähendab seda, et tema (ootamatult saabunud) vennad ja õed uputati vahetult peale sündimist. Ma ei sooviks sellel teemal pikalt peatuda, sest see on vägagi ebameeldiv, aga juhtus see meile teadmata ja pean andma tegijatele andeks, sest nad olid tol ajal veel, ütleme, et vägagi vanakooli vanaviisi inimesed, kes paremaid lahendusi ei taibanud ellu viia. Merekooli minek ei toimu sugugi alati meres… Ning nüüdseks on selline “lahendus” seadusega keelustatud. Aga võibolla sellepärast Pätu ei nõustu isegi nabani Tika auku, veega täitunud endisesse kruusakarjääri Saaremaal minema. Kuid vannitada tahaksime me teda küll. Ja pediküüri teha ka põdurale poisile.

Koer elab meiega 23. jõulukuust, mil ämm toodi pühadeks pealinna külla, kaasas eakas koer ja kaks kassi. Kolm neist on taas Kohtla-Järve viienda korruse (liftita maja) korteris, aga võtsime Pätu oma tervisemuredega meie hoolde pealinna poisiks, et nii 86-aastasel Mammal, kui (inimaastates vähemalt 90-aastasel) Pätul oleks talvel kergem.

Hülgeid hüütakse ka MEREKOERTEKS, sea dog on jällegi hai, aga mõlemas keeles ka kogenud vana meremees, nagu ka MEREKARU. MERILÕVI on hülgest valjemini haukuv pruun loivaline, kes elutseb põhiselt Vaikses ookeanis ja MERIHUNT päris hirmutava väljanägemisega kala. MERISIILIK (sea urchin) kindlasti köidaks kerana koera tähelepanu, nagu maismaa siilgi, aga mängimiseks ei sobi. Merisiilikuid Läänemeres ei elutse, kuna see pole piisvalt soolane.

Meie rannas ärgitavad mängule hallvaresed, kes veepiiril mustadel märgadel adruvallidel meile uudishimulikult lähedale hüppavad. Need talvised MERIHEINA vallid on nii Pätu moodi, et kui ta nende vahele pikali viskaks, siis nagu tina tuhka kadunud ta oleks. Lumega mitte.

aastal on Raadioteater salvestanud Jack Londoni romaani “Merehunt”, The Sea-Wolf (1904) – seda saab kuulata Klassikaraadio raadioteatri arhiivist: https://klassikaraadio.err.ee/731013/raadioteater-merehunt

Riina Kindlam,
Tallinn

Käime iga hommikul, nui neljaks, Pätuga mere ääres, sadagu kasvõi pussnuge! 19. südakuu hommikul sadas rasket lobjakat. Oli 0,2 kraadi plusspoolel, aga tuulekülm oli miinus neli. Kopli lahe vastaskallas ei paistnud, nagu oleks ääretu mürisev ookean. Rand oli tühi, kuni järsku üks elukas välksatas. Kas teine merehunt, merekoer või -karu? Merihobu rakmeteta? Äkki viirastus? Eakal, kehva nägemise ja kuulmisega koeral see vari tuisus siiski märkamatuks ei jäänud.
Foto: Riina Kindlam
Merihunt ehk kasskala, Atlantic wolffish, seawolf, ocean catfish, Anarhichas lupus on aeglase kasvuga erak, kes elab 10–500 meetri sügavusel liivases või mudases põhjas, kus on kivirahnud, kirjutab www.kalafoor.ee. Islandi keeles on kala nimi steinbítur, “kivinärija”, kuna kasutab oma tugevaid lõugasid kõvakooreliste molluskite, vähilaadsete ja okasnahksete söömiseks. Foto: oceanconservancy.org
Elukestev õpe. 16,5-aastane Pätu, kellele suplemine ja isegi suured lombid ei meeldi, võttis väljakutse vastu ja siirdus uue aasta teise päeva hommikul merejääle. Selle julgustükiga sattus ta sotsiaalmeediasse, kus tema kohta kirjutati: “Nagu merehunt!” Julget, ent mõistuspärast pealehakkamist kõigile ja nui neljaks – liikuma!
Foto: Riina Kindlam

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
Riina Kindlam

Riina Kindlam

„Ma ei õppinud ajakirjandust, vaid kunstiajalugu Carletoni ülikoolis Ottawas. Sünnilinnas Torontos sai õpitud ka törts ajakirja ajakirjandust Ryerson Ülikoolis ning sattusin multikultuurse telekanali OMNI eestikeelse saate "Telepeegel" lugude tegijaks kaks hooaega. Muutusin prille vajavaks lühinägelikuks Toronto ajalehe "Vaba Eestlane" korrektuuri lugedes. Eestisse tulin esialgu tööle tõlkijana Eesti Õigustõlke Keskusesse. Olen seejärel Eestis töötanud naisteajakirja "Anne" toimetuse liikmena, kunstigaleriides, Välisministeeriumis ja giidina. Kakskeelsena on tõlkimine ning keeletoimetamine jätkunud, kuid eelistan ise kirjutada. Alati kirjutan foto toel, mis on üldjuhul mu enda tehtud. Olen üle 20 aasta saatnud Tallinnast "kirju koju" Märkmiku ja muu näol, esialgu Toronto Eesti Ellu ja hiljem ka Vaba Eesti Sõnasse."

Related Articles

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
40
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
41
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

19. märts 2023
21
Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

19. märts 2023
21
Load More
  • PDF ajaleht

    58 shares
    Share 23 Tweet 15
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises

Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises

22. märts 2023
Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ivar Raig: Eesti roll Nõukogude Liidu lagundamises
  • Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline
  • MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?