Esimene Vaba Eesti Sõnas tellia J. Aloe kirjutab:
Õnne ja edu!
Lugedes viimasest “Meie Teest”, et Ameerika eestlaste nädalaleht alustab ilmumist juuni kuul k.a., palun Teid mind arvestada nädalalehe tellijana esimesest numbrist alates, J. Aloe Kanadast.
Tervitusi “Vaba Eesti Sõnale”. Raugemata julgust ja edu “Vaba Eesti Sõnale” õigluse eest võitlemiseks ja Kalevipoja vaimu säilitamiseks soovib Baltimore eesti Selts, Inc.
Tervitan “Vaba Eesti Sõna” ja soovin lehele head edu! Kujunegu see kõigi meie organisatsioonide ja rahvuslike gruppide ühiseks ja erapooletuks häälekandjaks. Ernst Jaakson, “A/s Eesti Maja” president
Soovin “Vaba Eesti Sõnale” püsivat edu ja et temast tehtakse laialist pruuki nii kaua kui veel ägab räpastes Nõukogude orjalaagrites üks eesti mees või naine. Alfred Loor
Ameerika demokraatlikud eestlased vajavad ammu ajakirja, mis ilmuks sagedamini, vähemalt üks või kaks korda nädalas. Sellline ajakiri tutvustaks ja seoks demokraatilisi eestlasi siin maal ja ka ülemaailmselt. Neist mõtteist lähtudes soovin edu ja õnne “Vaba Eesti Sõnale” oma kõrge ja õilsa nime tasemel tegutseda Eduard Mägi, Advendikiriku pastor.
Palju õnne ja edu VABA EESTI’le uue SÕNA kaudu. Richard Espenbaum
“Vaba Eesti Sõna” esimene number jättis väga hea mulje. Iseäranis rõõmustav oli Kanadas asuvate eestlaste sõbralik ja asjalik suhtumine lehesse.
Loodame, et “Vaba Eesti Sõna” kasvab tüsedaks lüliks, mis ühendaks kõiki Ameerikas olevaid eestlasi eestkätt meie traditsioonide ja vaimutuuma jäädvustamiseks. Ühendaks ka neid meiega, kes asuvad suurimas üksilduses tundmatumail kohtadel. Leonhard Nurk.
Suure rõõmuga avasin tänase posti hulgas saabunud “Vaba Eesti Sõna” esiknumbri. Soovin edaspidiseks tegevuseks palju edu ja jõudu ja olen meelsasti valmis nii palju kaasa aitama, kui juhusliku kaastööga võimalik. Evald Mänd.
Artiklite pealkirju ja/ehk lühidalt nende sisust
Balti Rahvaste Ühine Võitlus Kommunismi Vastu
Eesti-Läti-Leedu küüditamispäeva mälestusaktus Torontos
Eesti Vaim elab edasi Seabrookis. Kuidas elavad eestlased uues Eesti keskuses USA-s
Asutati Kanada Eestlaste Keskorganisatsioon
Nägime küüditamist – Saksa sõjavangide tunnistusi märtsiküüditamisest Eestis
Ludwig Juht’i kontsertreisi kava: kontrabassi suurmeistri ringreis algab avakontserdiga 17. septembril Torontos, järgnevad kontserdid Montrealis, Sherbrookis, Ottawas, St. Catherinesis, Hamiltonis ning Windsoris. Pühapäeval 4. sept. esineb Ludwig Juht Seabrookis koos sopran Amanda Juhi ja pianist Albert Siskaga.
Eestlane – saja tuhandes DiPii, võeti pidulikult vastu New Yorgis.
Ameerikas ilmuvate võõrkeelsete ajalehtede ja ajakirjade toimetajate hiljutisel kokkutulekul katoliku kiriku heaoluorganite kutsel olid arutusel peamiselt endiste dp-de abistamine, kes juba Ameerikasse jõudnud. Kokkutulekust võtsid osa 46 ajakirjanikku ja katoliku kiriku heaoluorganisatsioonide juhti ja ametnikku. Konverentsi juhatas WRS NCWC abidirektor rev. Aloysius J. Wycislo. “Vaba Eesti Sõna” ja “Meie Teed” esindasid Evald Roosaare ja dr. Elmar Järvesoo.
Lehemehed olid koos. “Nordic Pressi” kutsel olid koos USA-sse emigreerunud ajakirjanikud arutamaks seisukohti eestikeelsete ajalehtede ilmumisest. Üldiselt leiti, et piiratud arvu lugejaskonnaga ei vasta eesti rahvusgrupi huvidele mitme ajalehe väljaandmine. Ilmuv ajaleht ei tohi seista ühegi grupi huvide teenistuses. Vaba Eesti Sõnale selles suhtes etteheiteid ei tehtud.. Kõik ajakirjanduse alal töötanud isikud lubasid oma panust. Koosviibimisest võtsid osa: Aino Kosesson-Paide, mag. Mall Jürma, August Waldman, F. Karu, A. Lell, A. Raag, H. Mengel, J. Kaup. P. Kõlvik, E. Vallaste, A. Kärsna, Meeta Sööt, dr. E. Järvesoo, E. Roosaare, E. Stimm, E. Ernits, P. Krusten, E. Valtman-Vallot, H. Raudsepp.
Nurgakivi eesti teatrile. Eesti Majas tuuakse lavale “Vaese mehe utetall” 8. aprillil (1950) esimese kivina kunstitemplisse, mida New Yorgi Haridusseltsi teatriosakond üles ehitama hakkab.
New Yorgi Eesti EELK täiskogu koosolekul andis ülevaate õp. R. Kiviranna nentides, et kogudus on praegu 1268 liikmeline. Koguduse vahetalitusel on pääsenud USA-sse ligi 4800 eestlast, kusjuures abi on saadud ka Ameerika kirikuõpetajatelt.
Elvi Kaalep – üks tragi eesti naine. Neil päevil kandis umbes 1200 Ameerika Ühendriikide raadiojaama eetrisse loo ühest naisest ja tema tööst. Evi Kaalep oleks võinud olla esimene naine lennul üle Atlandi, kuid siis oleks paljud Ameerika lapsed jäänud ilma suurepärastest naljadest. Järgnes kirjeldus südist eesti naisest, kes Ameerikasse tuli 1932. aastal, et asuda ookeani vallutama ja kellest sõbranna kolm päeva ette jõudis. Ta leiutas hoopis “nukk-langevarjuri”, mis peale õhku viskamist imekaunilt maapinnale või põrandale langeb. Tema nukutehases New Jerseys töötas pidevalt üle 60-ne tütarlapse. 1946. aastal tuli tervislikel põhjustel nukutehas sulgeda.Tema patendiga Scribble nukke müüs ka suurim mänguasjade kauplus F.A.O. Schwartz – need olid nukud, millele laps võis ise maalida kas või 100 eri ilmega nägu.
Eesti skaudid oma lipu alla – Eesti skautjuhid võimaldasid New Yorgis organiseerida puhteesti skautüksuse siinse ameerika skautmaleva koosseisus. Üksuse vastutavaks organiks on Eesti Peakonsulaat EV esindaja J.Kaiv’iga eesotsas. Üksuse tegevjuht on I. Pleer, abijuht M. Saarlas. Koondused peetakse Eesti Majas.
Eesti esinduse uus märgukiri UN-ile – Koos Läti ja Leeduga esitati materjalid Baltikumi õiguste taastamiseks. Peakonsul J. Kaiv andis UN peasekretär Trygve Liele üle pikema märgukirja, milles üksikasjalikult kirjeldatakse Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa juriidilist vahekorda alates kaugest minevikust kuni käesoleva ajani. On loetletud terve rida lepinguid, mida Nõukogude Venemaa on rikkunud.
Pagulasrahvaste protest UN-ile. Piketeeriti UNi ees ja liiguti protestiplakatitega läbi maailmalinna rahvarohkema keskuse – Eesti noormehed nõudsid koosolekusaali rõdul vabadust Eestile. Samal ajal kui üle 300 inimese 42. tänava ja 1 Ave. nurgal piketeerisid, olid City kolledzhis õppivad Jüri Toomepuu, A. Kivi ja A. Plaks hankinud võimaluse minna UNi peakorteri orjatöö küsimusi arutava komisjoni koosoleku pealtkuulajate ruumi.
Leht #4 2. juuli 1949
Valudega sünnib tänapäeva eesti ajaleht. Eestlaste väike arv seab iga meie ürituse majanduslikult kitsaisse piiridesse.
Majanduslikel põhjusil on varisenud nii mõnigi katse, välja anda ajalehte Ameerikas. Uued kavad jäid kavadeks, kuni aasta tagasi praegune Nordic Pressi asepresident August Salony “Meie Tee” toimetaja enda juurde palus ja pärast lühikest nõupidamist eesti kirjandust kõigekülgselt lubas toetada.
“Kõigi eestlaste kohus on rahvulikele üritusile kaasa aidata vaatamata, et need majanduslikult ei tasu. Rahvuslik küsimus ei ole mitte äriline küsimus”. Nii oli kokkuvõtlikult tema seisukoht.
See oli esimene otsene tegu kirjastuse mõtte teostamiseks. Sellest teost on aasta möödunud. Kirjastus Nordic Press on organiseeritud. A. Salony pidas sõna. Ka teised eestlased on oma majandusliku toetuse osatähtede ostuga annud. Endised ja uued kaastöölised on ajalehe ümber koondunud ning seda kõigekülgselt toetanud. Trükikoda teeb oma parima. Ja nii võime välja saata juba oma lehe neljanda numbri.
Oleme alles algstaadiumis. Puudusi on veel palju. Toimetus kogenud kaastöölistega saab neist üle. Ainult eestlaskond pole oma täit sõna veel öelnud. Ajaleht on meie kõikide ühine ettevõte. Iga eestlase rahvusliku kohustuste hulka kuulub ka endastmõistetavalt eesti ajalehe tellimine ja lugemine. Ära jää sinagi pealtvaatajaks.
#7 – 23. juuli 1949
“Vaba Eesti Sõnale” vaba vaimu kandmiseks. Kandku ta seda vaimu iga vaba eestlase kodusse ja olgu iga eestlase kohus sellele vaimule avada teed enda juurde, saades mitte ainult “Vaba Eesti Sõna” üleõla lugejaks, vaid püsivaks tellijaks.
Kohtasin Euroopast tulnud eestlast, kel veel polnud centi siinset raha. Ainus, mida ta minult soovis, et ma telliks talle “Vaba Eesti Sõna”. Täitsin ta soovi ja mees tasus oma võla esimesest palgast.
Iga õige eestlane tehku samuti ja astugu ise tellijana “Vaba Eesti Sõna” lugejate perre.
Ludwig Juht
Väga austatud härrad!
Saabusid teie ajalehe kaks esimest numbrit. Lugesin need suure huviga läbi. Soovin teile õnne ja edu rahvuslikuks eesti võitluseks. On alati häämeel, kui uusi võitlejaid tuleb juurde. See tõstab tuju ja lootust. Meie silmad loodavad Ameerikale. Südamlike tervitustega, T. Grünthal
Armas toimetus,
Väikeselt suvimatkalt tagasi jõudes leidsin rõõmsa üllatusena eest Teie lehe esimesed numbrid. Vana ajalehemehena rõõmustan südamest, et nüüd kaasmaalastel Ameerikaski on oma leht ning minu sügavaimaks sooviks on, et Teie julgel algatusel oleks õnne ja edu. Eriti soovin ma aga, et “Vaba Eesti Sõna” kannaks kõrgel meie suure rahvusliku võitluse lippu, laskumata omavahelisisse sisetülidesse, mis võib kasuks olla ainult meie vaenlasile. Parimate tervitustega, Karl Kesa.
1950 VES idest
Eesti Elu New Yorgis. NY Eesti Haridusseltsi valis tagasi juhatuse esimeheks F. Simmermani 12. septembri koosolekul ja volitas osta Long Islandile krunt lastele ja noortele suvelaagri ehitamiseks. Oma maalapp loob ühtlasi paremaid võimalusi ühiste väljasõitude ja koosviibimiste korraldamiseks väljaspool linna.
Asutati Connecticuti Eesti Selts. 14. mail 1950 toimus Willimanticus Conn. Eesti Seltsi asutamiskoosolek. Koosolek võttis vastu ajutise komitee poolt väljatöötatud põhikirja. Seltsi esimeheks valiti Villem Raus (Willimantic) ja juhatuse liikmeiks: E. Arike (Manchester), pr. Salme Ungerson (Danielson), pr. dr. Asmus (Hartford), Jüri Raus (Willimantic), E. Ruhno (Willimantic) ja A. Laan ( New Haven). Eestlaste arv Connecticutis kasvab pidevalt. On küll raskusi, eriti suurematel perekondadel lastega leida korterit, kuid suuremad tekstiilivabrikud nagu The American Thread Co. tõstis hiljuti töötasusid 10%. Nii on madalam algpalk algajaile 96 senti tunnis.
Kanadas, Toronto Eesti Seltsi algatusel toimus lastevanemate koosolek, algatamaks Täienduskooli. Lastevanemate komiteesse valiti prouad Eglon, Marme, Puhm ja hrad. Kuutma, Liivoja, Mägisoo ja Ratas. Esimeheks valiti Mägisoo. Komitee leidis koolile ruumid Huron Street 541.
Tööpakkumisi: Abielupaar 200 250, majas 2 last, Rumson, N.J. tel Rumson 1 1232. Ollakse nõus kaasa aitama sõiduraha tasumisel New Yorgist eemal olevate isikute puhul.
Beulah linna North Dakotasse vajatakse eestlasest klaveriõpetajat, õpilasi on 60. 30 minutiline tunnnitasu on 1.25, äraelamine kindlustatud. Beulah asub umbes 80 miili põhja-lääne suunas pealinnast Bismarkist. Kontakt: Hilda Vehik, P.O. Box 4, Beulah, North Dakota.
22. sept. pandi alus New Yorgi Eesti Superintendentide Koondisele, mille eesmärgiks on koondada superitena (majavalitsejatena) töötavaid eestlasi, et neile abiks olla paremate töökohtade hankimisel. Koondise juhatuse liikmeteks on Tassa, Raamot, Udel, Uritam ja Karemaa.
Välis-Eesti Päeva kava Bostoni Eesti Seltsis panustavad seekord uustulnukad: lauljatar Rita Kesküla, viiulikunstnik Ulf Vigla, pianist Jüri Mandre, tantsitar Ella Lukk, kõnelejaks on A. Mekkar. Välis-Eesti päeva pidulik kokkutulek toimub Rahvusvahelise Instituudi peosaalis 190 Beacon St., 25 nov. kell 7 õhtul.
Peamiselt 1949. a. ja 1953. a. lehtedest
Uustulnukate õhtu New Yorgis
Reedel 3. juunil 1949 korraldas Haridusselts uustulnukate õhtu. Külalisi ilmus üle 300. Seltsi naistegelased hoolitsesid kaetud laudade eest, kuna vaimutoitu jagati kõnedega. Esinesid Seltsi esimees B. Rea, ÜEÜ esimees min. J. E. Markus, Abistamiskomitee esimees E. K. Harkna, õp. mag. R. Kiviranna ja ajakirjanik K. Raudsepp. Kuigi mitte esmakordne – esimene säärane õhtu oli üle kahe aasta tagasi – oli tervitatav, et Haridusselts uustulnukaid jälle kokku kutsus ja üsna pea jälle kokku kutsuda kavatseb. Järgmisel korral tahaks aga pääle muu kuulata ka ühislaulu ja jalakeerutust või vähemalt seltskondlikke mänge. Vastasel korral tutvud paremal juhul ainult lähemate lauanaabritega.
Prof. P. Saagpakk Detroiti
Eestlased ja nende organisatsioonid USAs pingutavad praegu kõiki olemasolevaid jõude, et leida Eesti DP-de siiaaitamiseks vajalikke töö- ja korteri garantiisid. Kaalul on tuhandete meie kaasmaalaste elu ja tulevik… Prof. Paul F. Saagpakk on andnud oma nõusoleku pühendada oma õppetegevuse vaheaega vabatahtliku kaastöölisena Eesti küsimuse tutvustamiseks ja DP-de siiaaitamiseks kiriklike kontaktide kaudu Michigani osariigis. Prof. Saagpakk asus oma ülesannete täitmisele Detroitis esmasp. 6. juunil. On loota, et tema esinemised ja kontaktid aitavad tõhusalt kaasa eestlaste siiapääsemise aktsioonis.
Eesti Maja Seabrooki (1953)
Seabrooki Eesti Seltsi sai Seabrooki suurfirma peadirektori C. F. Seabrook’i lahkel vastutulekul oma kasutusse moodsa, alles möödunud sügisel valminud gaasiküttega villa ühes vajaliku mööbliga – laua ja toolid. Majja, milles on neli ruumi, moodne köök ja vannituba, seatakse sisse Eesti seltsi klubiruumid, mis avatud iga päev. Samuti leiaks majas ruumi maleklubi, bridžiklubi ja teised seltsi juures teotsevad allorganisatsioonid. Kanda tulevad vaid gaasi ja elektri kulud. Seabrooki eestlasperes on 580 hinge, neist lapsi ja vanureid 280. Selts tahab ruumid sisustada klubirumidele vastava mööbliga, milleks juba juhatus koos esimehe E. Miidoga on samme astunud. Sisse seatakse ka einelaud-kohvik.
Uurimistöö algab VES (Nov 23, 1953)
Nagu Washingtonist kuuleme, alustab Balti (Kersteni) komisjon oma uurimistööga esmaspäeval 30. novembril. Esimesena annab komisjonis seletusi välisminister J. F. Dulles. Arvatavasti käsitab Dullesi seletus informatsiooni, mida omab USA valitsus neist aegadest, kui toimus Balti riikide vägivaldne okupeerimine. Järgmisena on palutud komisjonile seletusi andma Eesti Vabariigi esindaja USAs J. Kaiv, Läti Vabariigi esindaja dr. Dinbergs ja Leedu esindaja Zadeikis. Teostanud Washingtonis esialgsed ülekuulamised, siirdub komisjon kava kohaselt New Yorki, kus ta teostab ülekuulamisi 3. ja 4. detsembril. New Yorgist siirdub komisjon Chicagosse.
Eestlased San Franciscos
Selts pidas peakoosoleku – Lääneranniku eestlaste päevad korraldamisel – Juhatus läände siirdujatele nõu andmas. Lääneranniku majandus- ja kultuurielu keskpunktis, San Francisco lahe piirkonnas on ligemale pool tuhat eestlast omale uue kodu rajanud.
Soodus kliima, väga head töötingimused ja maaliline loodus aitavad kaasa, et ka siin võõrastel randadel, kaugel sünnipaigast ja kodumaast üldist rahulolu leida. Lühikese ajaga on uustulnukad heale järjele jõudnud. Elatakse avarates ja korralikult sisustatud korterites või ollakse juba ise majaperemeesteks.
Linn ja selle ümbrus pakuvad suurepäralisi meelelahutusvõimalusi, milliste kasutamiseks ka küllaldaselt vaba aega jätkub, kuna Kalifornias tavaliselt 40-ne tunnilisest töönädalast kinni peetakse. Kui alalised suveilmad lahepiirkonnas ühetaolisteks muutuvad, siis sõidetakse linnast vähe eemal asuvatesse mägedesse suusatama.
Rahvuslik tegevus kulgeb Eesti seltsi kaudu, millise tegevliikmete arv käesoleva aasta alul oli 135. Aga ühel või teisel viisil võtavad seltsi tegevusest osa 250-300 kaasmaalast. Kõrvalejäänuiks on peamiselt vanaolijad, kuna aastakümnete vältel on suudetud paljugi unustada. Pealegi siinsetest vanaolijatest on enamus Ameerikasse saabunud juba enne meie vabariigi sündi.
Siiski mitmed just nendest kaasmaalastest, kes ei ole kunagi näinud iseseisvat Eestit, on seltsi töö vastu eriliselt huvi ja armastust üles näidanud.
Seltsi kasutada on ameeriklaste seltsimaja – Portrero Hill Neighborhood House. Eestlased käivad koos igal reedel, toimub ka rahvatantsu harjutus. Peod ja tantsuõhtud toimuvad laupäeviti umbes kord kuus.
23. jaanuaril peetud seltsi peakoosolekul valiti uude juhatusse: A. Bender, A. Laas, F. Viro, A. Veske, S. Peerand, K. Lipping. Revisjonikomisjoni valiti: K. Randmere, P. Ikmelt, pr. E. Person. Abistamiskomisjoni valiti K. Parik ja prouad L. Lepik, H. Koll, V. Nõmmjärv ja M. Kieb. Esimeheks ainsa kandidaadina seati vanaolija ja endine esimees J. Ostrat, kes ka ühel häälel tagasi valiti.
Eesti suurpäevad Läänerannikul
Väliseestlaste üks suurejoonelisemaid üritusi Kalifornias õnnestus hästi – kirjutused ajalehtedes ja saated televisioonis ning raadios tutvustasid Eesti probleemi miljonitele ameeriklastele. Kaasmaalasi oli kogunenud 14-st osariigist tublisti üle tuhande. San Francisco linnapea Elmer E. Robinson kuulutas 6. septembri (1953) Eesti päevaks. Eesti Vabariigi peakonsul J. Kaiv esines päevadel peokõnega.
Osalesid veel Eesti Rahvuskomitee juhatusliige ja E. Vabadussõjalaste Ühingu esimees kol. E. Reissar, Eesti Abistamiskomitee esimees õp. mag. R. Kiviranna ja maestro Ludvig Juht, kes esines kontserdiga. Tervitustelegramme olid saatnud rida ameeerika tegelasi eesotsas aspresident Nixoniga.
Eesti Maja Los Angeles’i
Kava on üldiselt reaalne. Iga rahuldava teenistusega kaasmaalane kohustub ostma Eesti Maja aktsiaid vähemalt 100 dollari väärtuses. Vajatakse 300 lubadust – nii oleks $30,000 koos. 3-4 kuuga ongi juba saabunud ostulubasid 15,000 dollari väärtuses. Kuna L.A. Eesti Luteri Kirik, seltsi laulukoor ja näitering ning selts ise on lubanud puhtas rahas välja panna 2,500 dollarit, siis ei tohiks majaostul sissemaksuga raskusi olla. Kui sama suur huvi jätkub, pole kahtlust et Los Angelesi Eesti Maja saab teoks õige pea.
Võidupüha ja jaanipäeva pidustused Pooughkeepsies
Kesk-Hudsoni Eesti Rahvuskoondise korraldusel toimuvad pidustused laupäeval 20. juunil Pougheepsie lähedal asuvas vanaeestlase W. Reip’i talus.
Rahvuslik pidupäev Torontos
Meeslaulupäev õnnestus üle ootsuste. 160-mehelise meeskoori kontserdil oli üle 2000 pealine kuuljaskond. Esmakordne sündmus Põhja-Ameerika mandril pani aluse laulupidude traditsioonide edasikandmisele.
VES 11. juuni 1949
350 miljonit ootavad vabadust
5. mail New Yorgis, Carnegie Hall’s toimunud 13 raudeesriidetaguse rahva vabadusmanifestatsioon oli esmakordne selline suurem üritus vabas maailmas ja pälvib sellisena erilist tähelepanu. See on algustakt ühele 350 miljonit inimest haaravale koostööle, kelle kõigi ühine eesmärk on: hävitada kommunism ja vabastada oma maad.
Antikomunistliku ühingu COMMON CAUSE ettevõtmine, koondada ühises meeleavalduses ja deklaratsioonis 13 “raudeesriide” taga ägavat rahvast, õnnestus.
Common Cause juhatuse esinaine Mrs. Natalie Wales Paine ja tegelik juhataja Christopher Emmet nägid suurt vaeva, et kooskõlastada Suur-Vene ja rahvuslik Ukraina, tsehhide ja slovakkide, serblaste ja kroaatide esindusi. Nii mõnegi kõneleja kohta korraldati eeluurimusi, mis avastas väga huvitavaid materjale sõjas lõhestatud Euroopa mentaliteedi kohta. Eestlaste, lätlaste ja leedulaste poolt olid sõnavõtjateks K. R. Pusta, Al. Oolins ja Vaclovas Sidzikauskas. Balti delegatsioonid asusid oma rahvuslipuga kaunistatud loozhis ja lippudega ehitud laval istusid igast grupist kaks esindajat – Eestist Joh. E. Markus ja K. R. Pusta. Resolutsioon ja kokkuvõtted Carnegie Halli kõnedest anti välismaile edasi “Ameerika Hääle” (The Voice of America) saate kaudu.
Baltimore gaidid Eestit tutvustamas
Baltimore eesti gaidid ja hellakesed on korduvalt külastanud ameerika gaidüksuste suuremaid pidulikke üritusi ja esinenud nendel rahvalaulude ja rahvatantsudega. 2. märtsil osalesid nad Baltimore Gaidluse aastapäeva pidustustel. 14. märtsil esinesid gaidid St. Katherine kiriku saalis üle 400 osavõtjale. Üldiselt ollakse väga huvitatud eesti gaidide tegevusest ja Eestist üldse ning suuremad tüdrukud on juba jagamas päevi, mil keegi kuhu kõnelema läheb, kuna sagedased külastused muutuvad grupile raskeks.
NYEH Spordiklubi korraldusel toimub 5. juulil kl. 2:30 p.l. Orchard Beach’is asuval väljakul võrkpalli turniir. Osavõtuks on üles andnud juba mitmed meeskonnad New Yorgist ja Long Islandilt. Kohapeal registreeritakse veel uusi osavõtjaid pool tundi enne algust.
NYEH Sprodiklubi korraldab augusti esimesel poolel sportlastele nädalalõpu laagri Eesti Külas, Long Islandil. Osavõtjaid palutakse registreerida klubi esimehe E. Roosti juures Eesti Majas enne 28. juulini.
Eesti –Läti – Leedu koostöö Kanadas 13.-14. juuni küüditamise tähistamisel.
Loomisel Balti Komitee
Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonide esindajate poolt moodustatud komitee otsustas 19. skp. kell 3 p.l. korraldada Torontos ühise leinaaktuse Bloor Streetil United Churchi ruumes. Ühenduses nimetatud aktuse korraldamiseks moodustatud kolme rahvuse komitee tahetakse kujundada permanentseks Balti komiteeks, mille ülesandeks jääb kultuurilise koostöö arendamine ning ühiste rahvuslike ürituste teostamine. Komitee ajutisse koosseisu kuuluvad: esimees endine Leedu saadik Stockholmis V. Gylys, abiesimeestena Toronto eesti selts “Edu” esimees J. Soo ning Läti ja Leedu seltside esimehed. Komitee ajutisse koosseisu on otsustatud veel paluda eestlaste esindajana: pastor O. Puhm, A. Veiler, ins. J. E. Poola ja E. Aun.
Eesti Selts Hamiltonis
22. mail k.a. pandi üksmeelne alus Hamiltoni Eesti Seltsile. Valiti viieliikmeline juhatus koosseisus: Heino Reio – esimees, Arnold Pille – abiesimees, Aino Koit – sekretär, J. Tombak – abisekretär ja H. Toomsalu – laekur. Seltsi asukoht on: 199 Herkimer St. Hamilton, Ont.
Kui kodumaal peeti viimast Välis-Eesti kongressi
Välis-Eesti liikumise algpäevilt on kuukiri “Meie Tee” avaldanud rohkesti huvitavat materjali. Seoses eeloleva igaaastase Välis-Eesti päeva tähistamisega, puudutame seekord üht hilisemat sündmust ja nimelt viimast ülemaailmset Välis-Eesti kongressi, mis peeti 15 aasta eest, 21. ja 22. juunil 1938. a. Tallinnas.
Kongressi pidulik avakoosolek peeti Estonia kontsertsaalis ja sellest võttis osa arvukalt Vabariigi Valitsuse liikmeid. Ameerikast võtsid kongressist ametlike delegaatidena osa järgmised väliseestlased:
Omaaegne Eesti haridusminister Jüri Annusson (Ameerika Eesti Liidu poolt), New Yorgi Eesti Haridusseltsist Ehrenfried Veski (Weston), Alice Zimmerman, Marie Peil, Hilda Rätsep ja Isolde Elend; N.Y. Eesti Vabadussõjalaste Ühingu poolt Jaan Matson ja John Okelman, Bostoni ES poolt Oskar Põld ja Priidu Tammik, Washingtoni Eesti Ühingu poolt Helmi Mäelo, kes tollal viibis Ameerikas, Lõuna-Kalifornia ES poolt August J. Luck ja Aleksander Mühlberg, Medicine Oru ES poolt Hugo Neuman ja Fritz Kinna.
Esindajaid oli veel Põhja-Aafrikast, Austraaliast, Harbiinist, Belgiast, Berliinist, Londonist, Stockholmist, arvukatest Lätis asuvatest eesti seltsidest, jne.
Kongressi avaaktusel kõneles Välis-Eesti Ühingu esimees J. Kristelstein, puudutades pikemalt ümberrahvustamise probleemi.
Väliseestluse probleemidest 15 aasta eest on nüüd tagantjärele huvitav lugeda kongressi aruannetest, mis annavad üksikasjalise pildi väliseestlusest kogu maailma ulatuses. Välis-Eesti Ühingu abieesimees Ed. Riisman (Riisna) puudutas muuhulgas võõrsil asuvate kaasmaalaste majanduslikku kaasabi Eesti saaduste levitamise osas…. Välis-Eesti Ühing on muude ülesannete kõrval püüdnud kaasmaalasi abistada ka kodumaale tagasipöördumisel aladelt, kus elutingimused ei ole kõige paremad….Ettekannete kaudu sattus võibolla esmakordselt eesti avalikkuse ette kogu väliseestluse ajalugu. ..Teatmeteostes, isegi Eesti entsüklopeedias leidub väliseestlaste kohta nii nappe andmeid, et nende najal väliseestluse ajaloost ei saa kuigivõrd pilti…
Kongressile sõitnutele korraldati ringreise Eestis, mis pakkus paljudele erilist huvi, kuna nad ei olnud kodumaad näinud üldse iseseisvuse aastatel. Ka võttis K. Päts Ameerika eestlaste delegatsiooni vastu Oru lossis.… Kongressi resolutsiooni kohaselt pidi järgmine Välis-Eesti päev toimuma viie aasta pärast, kuid siis oli Eestis juba võõras võim.
Kogus Aime Andra
Jätkub järgmistes lehtedes