Mai lõpus esines Rutgersi Ülikooli meeskoor (ing. Rutgers University Glee Club) kolme kontserdiga Eestis, mis oli koori kevadreisi viimane peatus. Koor oli juba esinenud Rootsis ja Soomes.
Iga nelja aasta tagant viib koorijuht dr Patrick Gardner meeskoori välisreisile, et võimaldada neil tutvuda teiste maade koorilauludega ning ka esitada Ameerika Ühendriikide mitmekülgset koorimuusikat.
RUGC kontsertreis Eestisse toimus kolm aastat peale koori kontsertreisi Inglismaale ja Hollandisse, mille organiseeris agentuur Concept Tours, et seal tähistada Teise maailmasõja lõppu.
Esimene kontsert leidis aset Tartu Ülikooli aulas koos Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga dirigent Triin Kochi juhatamisel. Teine kontsert toimus Tallinnas Kaarli kirikus koos Estonia Seltsi Segakooriga, mille dirigent on Heli Jürgenson. Koorid esitasid maailma esiettekandena Mart Siimeri kompositsiooni “Kes tuleb”, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäevale.
Kolmas kontsert oli ajaloolises Estonia kontserdisaalis koos Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskooriga, mida dirigeerivad Peeter Perens ja Siim Selis.
Rutgersi 80-liikmelisel meeskooril oli väga tihe kava. 25. mail saabusid nad laevaga Helsingist ja siirdusid kohe Tartusse, kus oli napilt aega ennast ette valmistada samal õhtul toimuva kontserdi jaoks. Alguses esines Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch), mis esitas Tormise, Ernesaksa ja Benjamin Britteni loomingut. Järgnes Rutgersi meeskoor, kes dr Patrick Gardneri juhatusel esitas Tormise, Pärdi ja Eespere loomingut. Rutgersi meeskoori liikmetele meeldis publiku eriti soe suhtumine neisse nii esinemise kui ka kontserdijärgse koosviibimise ajal.
Järgmisel päeval, 26. mail peale lühikest tutvumist Tartu Ülikooli hoonetega, sõideti tagasi Tallinnasse, kus neid ootas kontsert Kaarli kirikus koos Estonia Seltsi Segakooriga, mida dirigeerib Heli Jürgenson. Alguses esines Estonia Seltsi Segakoor, lauldes R. Tobiase, A. Pärdi ja K. Singi loomingut. Sellele järgnes Mart Siimeri teose “Kes tuleb” maailma esiettekanne. Teos on Ameerika kingitus Eesti Vabariigile selle 100. sünnipäevaks. Mõlemaid koore juhatas Heli Jürgenson Estonia Segakoori juurest rõdult, kui Rutgersi meeskoor seisis altari ees. Nende ühinevad hääled täitsid suure kiriku lummava heliga.
Järgnes Rutgersi meeskoori esinemine, mida osaliselt lauldi rõdult. Lauldi R. Eespere, A. Pärdi ja V. Tormise loomingut. Seejärel uhkelt kahekaupa sisse marssides liikus koor taas altari ette, kus esitas ameerika heliloojate, sealhulgas John Paul Rudoi, Aaron Copelandi ja Jenifer Higdoni loomingut. Peale kontserti kõndis koor Kaarli kirikust Park Inn hotelli, Estonia Seltsi poolt korraldatud väikesele vastuvõtule. Kohvilauas oli allakirjutanul, kes on Rutgersi vilistlane, võimalus vestelda Rutgersi koori liikmetega. Neile Eesti meeldis väga, aga tiheda kava tõttu ei olnud neil aega eriti palju näha. Küsiti minult, kuhu minna, mida teha ning kust osta eesti meeneid.
Dr. Patrick Gardner ja Agu Ets. (Agu Etsi foto).
27. mail viidi koori liikmed poolepäevasele ringreisile Tallinnas, külastati Kadriorgu ning tutvustati vanalinna. Õhtul leidis aset kontsert Estonia kontserdisaalis koos Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskooriga (TTAM). Alguses laulis TTAM V. Tormise “Kaksipühenduse”, millele järgnes Kadri Hundi “Lauljaks loodud”. TTAM lahkus lavalt ja sisse marssisid Rutgersi meeskoori lauljad, kiiresti täites terve lava. Koor esitas Edvard Griegi, Pavel Chesnekovi ja René Eespere loomingut. Lauldi ka ameerika heliloojate töid, millele järgnes Pärdi “De profundis”. Siis esitati kolm Tormise pala, kaasa arvatud “Meestelaulud”, mida USAst tulnud koor laulis nootideta ning juurdekuuluvate liigutustega. Lõpetuseks esineti hoogsate ameerika ülikooli lauludega, mis meelitasid publikut muusika rütmis kaasa plaksutama.
Rutgersi Ülikooli meeskoor on üks vanimaid USA meeskoore, alustades tegevust juba 1872. aastal. Algusaegade repertuaaris andsid tooni kooli vaimu ülistavad ning oma meeskonda ülikoolidevahelistel jalgpallivõistlustel (ameerika jalgpall) innustavad laulud. Hiljem sirutas koor jõuliselt oma tiibu, laiendades repertuaari tõsise koorimuusikaga, mida on esitatud näiteks koos New Yorgi Filharmoonia või Philadelphia linna orkestriga. Selle perioodi helisalvestiste hulka kuulub Orffi kantaat “Carmina Burana”. Alates 1993. aastast dr Patrick Gardneri käe all tegutsenud meeskoor on sisse võtnud koha meeste koorimuusika eesliinil, astudes üles riigisisestel ja rahvusvahelistel lavadel.
Rutgersi Ülikooli meeskoori hästi õnnestunud esinemine Eestis on Ilvi Jõe-Cannoni töövili. Ta tegi oma kauaaegsele tuttavale New Yorgis Concept Tours’i juhile Dennis Hunt’ile 2016. aastal ettepaneku, et RUGC tuleks Eesti 100. sünnipäeval ameeriklaste poolt eestlasi õnnitlema. Seda enam, et USA suursaadik James Melville sai oma doktorikraadi Rutgers’i Ülikoolist ning väidetavalt on Rutgers’i Ülikoolist läbi käinud rohkem eestlasi, kui ühestki teisest USA ülikoolist. Rutgers on USA eestlastele sama nagu University of Toronto on Kanada eestlastele.
See, et RUGC tuli kolm aastat peale oma suurepäraselt õnnestunud kontsertreisi Inglismaal ja Hollandis väljaspool oma kava Eestisse võttis tükk tööd.
Tänavu jaanuaris tulid dr. Patrick Gardner ning Concept Toursi esindajad, kaasa arvatud Dennis Hunt, Eestisse, et tutvuda saalide ja hotellidega. Sellesse aega jäi ka dr. Gardneri sünnipäev ning Ilvi Jõe-Cannon koos Dennis Hunt’iga tähistasid dr. Gardneri sünnipäeva õhtusöögiga vanalinnas ja kontserdiga Niguliste kirikus.
Ilvi Jõe-Cannon ja Dr. Patrick Gardner.
Kava koosnes Arvo Pärdi teostest ning Iivi Jõe-Cannon tutvustas dr. Gardnerit ka Arvo Pärdile (fotol).
Dr. Patrick Gardner ja Arvo Pärt. Ilvi Jõe-Cannoni foto
Ka suursaadik Melville’i osalemine ja toetus kontsertidele toimus põhiliselt Iivi Jõe Cannoni tööviljana. Ta suhtles USA saatkonnaga poolteist aastat kontsertide kordamineku jaoks.
Agu Ets
