Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiri ülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada.
Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist. Kuigi võiks arvata, et palju esineb seda probleemi just Soome eestlastega, siis tegelikult on rohkem probleeme nende riikidega, kellega sotsiaalkindlustusametil pole nii tihedaid suhteid, näiteks nagu Norra, Ühendkuningriigid ja Iirimaa.
Enamus mullu riigi poolt tagasi nõutud summadest jäid 100 euro piiridesse, aga oli ka mitmetuhande euro suuruseid nõudeid. «Suurem osa enammakseid tuvastatakse kohe pärast selle tekkimist, kuid on ka juhtumeid, mis tulevad päevavalgele aastaid hiljem,» ütles sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika. Ta toonitas, et perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. «Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,» rääkis Hallika.
Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust. «Kui perele on makstud hüvitisi täismääras kahest riigist, otsustavad riigid omavahel, millises riigis on tekkinud enammaks ja kumb neist peab oma osa tagasi küsima,» lisas ta.
Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse, selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas.