29. septembril arutas Riigikogu täiskogu Vabaerakonna saadikurühma eestvedamisel olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“, mis keskendus Eesti merenduse madalseisu ületamisele.
Ettekandega esinesid viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. Peaettekande tegi Vabaerakonna saadik ja tänavuse Merekultuuriaasta kõneisik Artur Talvik.
Talviku sõnul on Merekultuuriaastal oluline rääkida ka meremajandusest kui iseseisvast majandusharust.
Kui iseseisvuse taastamise järel seilas Eesti lipu all ligi 50 suurt kaubalaeva, siis täna pole ühtegi. Eesti äriühingud opereerivad küll ligi 50 kaubalaevaga, kuid kohalik ettevõtluskeskkond ei soodusta neid laevu hoidma Eesti lipu all. Ka kõige raskematel aegadel oli Läti lipu all 2 kaubalaeva, tänaseks on neid juba 21.
“Meie meremeestel pole omamaiseid töökohti ja riik ei saa maksutulu, ligi 6000 kvalifitseeritud meremeest teenib tulu välismaiste reederite juures võõra lipu all,“ loetles Talvik järjest olulisi teemasid.
Merendusvaldkond on aastaid olnud kaheksa ministeeriumi juhtida, ei ole koordineerimist ega ülevaadet Eestis ega ka rahvusvahelises merenduses toimuvast. „Samas on meretranspordisektor väga oluline ja kõrge lisandväärtusega valdkond Eesti ekspordivõimekusele ja turismile,“ ütles Artur Talvik.
Äriregistri andmetel on meremajanduse osakaal hõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete loodavas lisandväärtuses 5,50%. Samas on järeldatud, et merendussektor aastal 2010 andis tööd vähemalt 20 581 inimesele. Talviku sõnul on Vabaerakonnal soov merendus taas riigi prioriteetide nimekirja saada ja teha tööd selle nimel, et Eesti merenduspoliitika arengukava 2012-2020 täidetud saaks.
2016. aasta on Eestis merekultuuriteema aasta ning on aeg pöörata end näoga mere poole ja küsida, kas oleme lihtsalt mereäärne rahvas või mererahvas. Merekultuuriaastal on aeg septembrist novembrini varutud tõsisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku üle.
VES / riigikogu.ee
