Läänemaa Ridala Maar-ja Magdaleena kiriku 740. aastapäeva tähistamisel osales ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder, pidades 25. juulil kirikus aastapäevajutluse.
Jutluses käsitles peapiiskop küsimust, kas Eesti kultuuriväärtused on ka ajaloo vaimuvara või varjutab nende sõnumit ajalootaak, teatas EELK konsistoorium BNSile.
Peapiiskopi sõnul tuleks suhtuda väärtustesse, mida vahendavad iidsed kirikud nagu kirjaoskusesse, mis kasutab muistset tähestikku. Põderi hinnangul sõnum jumalast ja vaimuvalgusest ei muutu, kuigi see leiab väljenduse läbi ajalooliste vormide. 400-liikmeline Ridala kogudus on selle pika ajaloo kandja tänase päevani.
13. sajandil rajatud Ridala kirik on Läänemaa kunstiväärtuslikeim kirik. Ehitatud Lääne-Eestile iseloomuliku ühelöövilise hoonena ja pühendatud Maarja Magdaleenale, kelle kujuke kirikus on Eesti üks vanimaid skulptuurifiguure. Arhailisel pühakojal puudub kõrgusse pürgiv kellatorn.
Keskajal oli Ridala tuntud palverändurite peatuspaik. Maarja Magdaleena on patukahetsejate ja elu üle järelemõtlejate eeskuju ja kaitsepühak. Ridalat on ajalooliselt seostatud ka piiskop Fulco misjonitööga. Fulco on arvatavasti Eestis viibinud 1169. ja 1178. aastal. Koguduse algust on hinnanguliselt paigutatud ka aastasse 1220, seega võib Ridala kogudus olla vähemalt 790-aastane.
Kiriku külastajal tasuks uurida kiriku keskaegseid maalinguid (arvatavalt 14. saj.), altarit, samuti võidukaaregrupp ning E. Thiele ehitatud barokk-kantsel (1656) on tähelepanuväärsed.
Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. saj. pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal.
Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega katusekivisid.
VES/PM/nternet
