Mõnede Euroopa peamiste metsloomade arvukus on viimase 50 aastaga suurenenud, kinnitab Londoni Zooloogiaühingu, organisatsiooni Birdlife International’i ja Euroopa Linnuloenduse Nõukogu (EBCC) analüüs, mille tellis looduskaitsegrupp Rewilding Europe.
Looduskaitsjate sõnul on suurenenud karude, huntide, ilveste, kotkaste ja raisakotkaste arvukus. Nad usuvad, et Euroopa loodusel on aidanud taastuda kaitse, küttimise piiramine, saastamise vähendamine ja inimeste liikumine maapiirkondadest linnadesse, vahendas BBC.
“Inimestel on selline üldine pilt Euroopast, et me oleme kaotanud kogu oma ürgse looduse,” ütles Rewilding Europe’i direktor Frans Schepers. “Ning ma arvan, et ülejäänud maailm saab õppida sellest, et looduskaitse tegelikult toimib. Kui meil on ressursse, õige strateegia ja kui me teeme jõupingutusi, siis see tegelikult töötab.”
Teadlased uurisid 18 imetaja ja 19 linnuliiki kogu Euroopas. Nad leidsid, et nende kõikide liikide, välja arvatud Ibeeria ilvese, arvukus on võrreldes 1960. aastatega kasvanud. Suurim on kasv olnud Euroopa piisonite, euraasia kobraste, stepihändpartide, lühinokkhanede ja valgepõsklaglede osas, Nende kõigi arvukus on viimase poolsajandiga tõusnud üle 3000 protsendi.
Pärast sajandeid kestnud arvukuse vähenemist on hallhuntide arv kasvanud 30 protsendi võrra. Suurkiskjate nagu pruunkarude arv on kahekordistunud.
Imetajate arvukuse taastumine on olnud suurim Lõuna- ja Lääne-Euroopas, kus nende arvukus on tõusnud 30%. Lindude arvukus on seal püsinud stabiilsena.
Schepersi sõnul algas taastumine pärast II maailmasõda 1950. ja 1960. aastatel. Võrreldes 1600. ja 1700. aastatega on metsloomade ja -lindude arvukus ikka veel väga madal, kuid see kasvab.
Mõnede liikide, eriti suurkiskjate arvukuse kasv on tekitanud probleeme. Näiteks Prantsusmaal on talupidajad mures huntide ohu pärast kariloomadele.
Raportis hoiatatakse, et tegemist võib olla kasvava probleemiga, kuid soovitatakse, et valitsused töötaksid välja meetmed põllumajandustootjatele tekitatud kahju korvamiseks. Ühtlasi märgitakse, et maapiirkondades võidakse metsloomadest ka kasu saada ökoturismi kasvu näol.
Raporti järeldused on üllatavad, sest ülemaailmselt on tendents vastupidine ja bioloogiline mitmekesisus vaesestub jätkuvalt.
Londoni Zooloogiaühingu looduskaitsedirektor Jonathan Baillie ütles, et üleilmselt on see tohutu väljakutse ning tuleb mõista, et Euroopa põhjustatud ohud ei jää üksnes Euroopa piiridesse. Tema sõnul on ka Euroopa mõjutanud metsloomade ja -lindude arvukuse 60-protsendist langust madala sissetulekuga riikides üle maailma.
ERR