19. juunil ratifitseeris riigikogu 63 poolthäälega Rail Balticu leppe, seda hoolimata teadmisest, et äsja valminud tasuvusanalüüsis on jämedaid vigu, mille parandamise järel ei ole projekt enam Euroopa Liidu abikõlbulik.
„Oleme osutanud suurtele vigadele EY koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsis. On kurb, et riigikogu liikmetele oli enne hääletust see info teada, kuid ei osatud seda oluliseks pidada,” nentis kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. „Vigade osas oleme pöördunud selgituse saamiseks nii majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kui RB Raili poole, ent kuna vastused pole meieni jõudnud, edastasime need küsimused Euroopa Komisjonile.”
Tasuvusuuringu vigade summa ulatub vähemalt 4,1 miljardi euroni ehk veerandini kõikidest sotsiaalmajanduslikest tuludest. „Suurima probleem on veoautode saastemõju arvutamises tehtud ca 3 miljardi suuruse viga, sest tänapäevaste veokite saastenäitajad on 25 korda väiksemad kui tasuvusanalüüsis on arvestatud. Vigade parandamise järel näitab tasuvusanalüüs, et projekt ei ole Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik,” nentis Humal.
Humala kinnitusel on oluline läbi mõelda, millist Rail Balticut Eesti vajab, milline trass oleks kulude mõistes optimaalne ja regionaalpoliitiliselt Eestile kõige kasulikum, olemasolev analüüs tuleb auditeerida, vajadusel koostada uus pädev tasuvusanalüüs.
„Tasuvusanalüüsi vigade parandamise järel selgub, tänases lepingus sätestatud trassi Euroopa Liit rahastada ei saa, olemata lepingu ratifitseerimisest. Rail Balticu projekt ei pea siiski tegemata jääma. Et projektiga edasi minna, tuleb leida optimaalne ja oluliselt säästlikum lahendus. Jaanalinnu kombel vigadest mööda vaatamine, olukorda ei päästa,” lausus ta.
Riigikontrolli õigusanalüüsist selgub, et Eesti ei saa küll ühepoolselt muuta ega lõpetada TEN-T määrusest tulenevat põhivõrgu tähtajalise väljaarendamise kohustust, kuid projektist keeldumise või selle muutmise soovi korral (nt uue kiirraudteeliini ehitamise asemel marsruudi muutmine ja olemasoleva tavaraudtee rekonstrueerimine trassil TallinnTartu-Valga) saab Eesti osaleda määruse läbivaatamise protsessis omapoolsete ettepanekutega.
Endine peaminister ja Eesti Rooma klubi president Andres Tarand kinnitas, et kui riigikogu ratifitseerib Rail Balticu rajamise kokkuleppe, pöörduvad loodusuurijate selts, looduskaitse selts ja geograafia selts kohtusse Århusi konventsiooniga antud õigusega, et sundida riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.
Ilmsete pettusejuhtumi tunnustega, jämedate vigadega tasuvusanalüüsis, looduskahjuliku ja jätkusuutmatu Rail Baltica projekti iga hinna eest läbisurumise poolt hääletasid järgnevad riigikogu liikmed:
Reformierakondlased Arto Aas, Remo Holsmer, Deniss Boroditš, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Johannes Kert, Toomas Kivimägi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Kristen Michal, Madis Milling, Hanno Pevkur, Anne Sulling, Aivar Sõerd
Isamaa ja Res Publica liidu liikmed Maire Aunaste, Tiina Kangro, Tarmo Kruusimäe, Viktoria Ladõnskaja, Andres Metsoja, Marko Mihkelson, Mart Nutt, Anneli Ott, Marko Pomerants, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester, Margus Tsahkna
Keskerakondlased Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Helmut Hallemaa, Olga Ivanova, Jaanus Karilaid, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka-Repinski, Igor Kravtšenko, Heimar Lenk, Aadu Must, Andrei Novikov, Toomas Paur, Martin Repinski, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Tiit Terik, Marika Tuus-Laul, Toomas Vitsut, Toomas Väinaste
Sotsiaaldemokraadid Hannes Hanso, Toomas Jürgenstein, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Inara Luigas, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Liisa Oviir, Ivari Padar, Heljo Pikhof, Tanel Talve, Rainer Vakra
Rail Balticu lepingu ratifitseerimise vastu hääletasid: Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Peeter Ernits, Igor Gräzin, Monika Haukanõmm, Martin Helme, Mart Helme, Andres Herkel, Uno Kaskpeit, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp, Jaak Madison, Heidy Purga, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas, Priit Sibul, Arno Sild, Artur Talvik ja Vladimir Velman.
