Inimkonna ajaloost annavad väärtuslikku teavet iidsed potikillud, luust esemed ja kangafragmendid. Täpselt samuti varjab vihjeid mineviku kohta ka muusika, vahendab Phys.org. Kanada McMasteri ülikooli teadlased on jõudnud järeldusele, et muusikas leiduv teave on võrreldav DNA-sse salvestatuga.
Teadlaste sõnul moodustavad muusika rütm ja helikõrgus omamoodi koodi, mida on võimalik lugeda samuti kui DNAs ja keeles kajastuvaid muutusi. Tegemist on markeriga, mis annab inimajaloo uurimiseks ja mõistmiseks olulist lisainfot.
Muusika jälgede uurimiseks võrdles teadlaste rühm Taiwani põlisrahvaste populatsiooni demitokondriaalset DNAd ja rahvamuusikat. Sellega suudeti näidata, et mõlemad annavad meile olulist infot sellest, kuidas need populatsioonid on viimase 6000 aasta jooksul arenenud.
Täpsemalt oli vaatluse all 220 Taiwani vana koorilaulu, mis olid salvestatud alates 1940. aastast. Tulemusi võrreldi DNA-proovidega, mida koguti 1050 inimeselt, kes elavad saare eri osades. Teadlaste sõnul olid laulude analüüsist ilmnenud tuhandete aastate jooksul toimunud muutuste tulemused märkimisväärselt sarnaseid geneetilistest andmetest selgunuga.
Keel ja geenid muutuvad aja jooksul aeglaselt. Muusikas toimuvad muutused aga kiiremini. Teadlaste hinnangul on muusikat seni peetud ehk liiga lühiajaliseks nähtuseks, et sellest tuhandete aastate vältel toimunud muutusi otsida. Nüüdne analüüs aga tõestab, et tegelikult on muusikas fragmente, mida võib pidada iidseiks. Niisiis, peale võime kiiresti muutuda, on sel ka omadus säilitada iidseid jälgi populatsioonide liikumiste kohta.
Vastav uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
