Reedel, 23. detsembril toimus New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Jõuluteenistus Immanueli Luteri kirikus.
Sel päeval oli kiiresti muutuv ilm. Hommikul oli kena, kohati vihmane, kuid peale lõunat, kui “Bomb Cyclone” kohale jõudis, langes temperatuur järsult. Vaatamata sellele kogunesid kirikulised, nii laulukoor kui sõbrad, ilusale ja tujutõstvale teenistusele.
Teenisid õpetaja Markus Vaga ja orelil/klaveril Mall Kiil. Osalejaid oli 50 ringis ja virtuaalselt zoomi kaudu lisandus veel 23 osavõtjat. Teenistuse alguses laulsid eelmänguks Allison Leber ja Sofia Lopez “Pie Jesu”. Tosinaliikmeline NYEHS Segakoor esitas Krista Altok-Tassa juhatusel “Jõuluööl”, “Üks roosike on tõusnud”, “Helisege jõulukellad” ja viimaseks “Püha öö” koos kogudusega. Järelmänguks laulis Allison Leber soolo “Oh, Holy Night”.
Jutluse pidas õp Markus Vaga, kes alustas mõne aasta eest New Yorgis juhtunud poleemika kirjeldusega, kus üks ateistlik grupp oli ühele Times Square’i reklaamitahvlile pannud suure jõuluaja pildi kolmest kuningast kaamelite seljas pealkirjaga: „Teie teate, et see on müüt.“
Paljude inimeste meelest oli see üks lask nn sõjas „jõulude vastu“ – et ristiusuvastane ühiskond proovib tühistada jõule.
Aga see pani mind mõtlema: mis tegelikult on jõulupüha? Mida meie usume ja mis on oluline – ja mitteoluline – jõuludel?
Kuidas vastame küsimusele, mida jõulud tähendavad? Seletatakse kingitusi, jõulupuud – kõik, mida me ühendame jõuludega. Aga mis nendest on meie ristiusuga seotud? Puud, toidud, jõuluvana? Need on traditsioonid, mis oleme ise leiutanud läbi aastate.
Isegi kuupäev on algkiriku leiutis; me ju ei tea, millal Jeesus sündis.
Mõned teoloogid ja teadlased arvavad, et kõigi hinnangute järgi toimus Jeesuse sünd tõenäolisemalt juunis.
Ja see ongi, mille peale ristiinimestena peaksime mõtlema: oleme läbi aastate leiutanud igasuguseid jutte jõuludest – võiksime vast isegi öelda müüte ja teinud need võibolla tähtsamaks kui Jeesuse sünni.
Mis vahet on sellel, kui leiame, et Jeesus ei sündinud detsembris vaid juunis? Mis on selle vahe, kui saame aru, et kuningaid ei olnud kolm, ja nad ei olnud isegi „kuningad“, vaid palju suurem grupp tarkasid – astronoome Mesopotaamiast? Tihti unustame, et targad ei tulnud jõulu ajal. Piiblist saame selge arusaamise, et nad tulid Jeesuse juurde, kui ta oli juba kaheaastane.
Kui mõtleme kommetele ja traditsioonidele, võime küsida, kuidas kingituste andmine, jõuluvana, või verivorst mõjutab meie ristiusku? Muidugi määratlevad need meile, mis jõulud on. Ilma jõuluvana või jõulupuuta pole jõulud samad. Isegi ilma verivorstide või piparkookideta ei maitse jõulud samasuguselt.
Aga kui teeme traditsioonidest liialt tähtsa asja, võib juhtuda et me unustame jõulude tõelise põhjuse.
Mõnikord võime kinni hoida isegi asjadest, mida mõtleme olevat usulised, aga needki võivad meie mõtteid viia ära Jeesusest ja tema maailmatulemise põhjusest.
Kas tohime „Häid jõule“ soovida või kas linnavolikogu tohib püsti panna jõulusõime keset linna – võime mõtelda, et need on otse meie usuga seotud. Aga nad tihti ei ole.
See ei tähenda et traditsioonid ei ole tähtsad ja südamelähedased.
Aga need ei ole jõulude põhjus.
Jeesuse Kristuse tulemine siia maailma on, miks me siin täna istume. Veelgi tähtsam, kui tema sündimine, oli tema elu. Sest oma eluga õpetas ta meile, kuidas elada. Evangeeliumist leiame õpetused, mis on elumuutvad. Avastame, et armastame rohkem, tahame teisi rohkem aidata ja elame teistega rahus. Nagu Jeesus meile õpetab Johannese Evangeeliumis, „armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.”
Sellel rahupühal – jõulupühal – võtame südamesse armastuse, mida tunneme ja kanname seda edasi tulevale aastale. Sest Jumal armastas meid kõiki – igat inimest maailmas nii palju, et ta saatis meile oma poja – et kes iganes temasse usub, see päästetakse. See on Jumala kingitus meile – igale inimesele – sellel jõulupühal. Elame tänulikult, täis jumala armastust.
Pärast teenistust oli saalis abiesinaise Ilomai Kurriku poolt valmistatud rikkalik jõulueine: verivorstid, seapraad, hapukapsad, ahjukartulid, sült, rosolje ja maitsev õunakook. Kõik nautisid koosviibimist ja astusid lahkudes külma ilma täis kõhu ja uuendatud vaimulike elumõtetega.
Rauno Jõks,
Ilomai Kurrik
Jutluse kokkuvõte:
Aime Andra
