Tallinna 4 marka, 1664, esimene ja tagumine külg Eesti vapiga. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Delfi portaal Forte hakkab lugejateni tooma põnevamaid leide Eesti Ajaloomuuseumi mündikogust. Esimesena paljudest tutvustatakse 17. sajandist pärilt hõbemünti, millel ilutseb ka tolleaegne Tallinna ning praegune Eesti vapp!
Rootsi aeg polnud ausa Tallinna linna jaoks just kõige soodsam. Kaubandus kiratses, kodanikud vaesusid ja raha löödi vaid ajuti. Kuid 1663−1664 valmistati Rootsi riigis ette mündihalvendust, mis tõotas tulu ka müntmeistritele.
Oma informeeritust kasutas nüüd ära Tallinna bürgermeister ja suurkaupmees Michael Paulsen, kes lasi enda suvel 1664 linna müntmeistri ametisse võtta. Tegutsema asus ta juba 4. augustil, st veel enne, kui uus mündimäärus 1. septembril 1664 avalikuks tehti. Paulseni esimesel ametiaastal valmistatud mündisortiment oli üpris lai. Kullast löödi topelt- ja ühekordseid tukateid, hõbedast 4-, 2- ja 1-margaseid ning 2- ja 1-öörilisi.
Niisiis oli 4 marka suurim Karl XI ajal Tallinnas emiteeritud hõbemünt (kui üks unikaalne taaler välja arvata). Selle esikülge kaunistab vasakule pööratud Karl XI portreebüst kuninga tiitlitega, tagakülge Tallinna suur vapp, mille all väike nn dannebrog. Ovaaljat vapikilpi raamivad elukad pidid nähtavasti kujutama lohesid, nende alt leiab mündi nimiväärtuse 4 – M(arka). Ringtekst tähendab: Tallinna linna uus münt 1664. Münditemplid lõikas kohalik kullassepp Gabriel Lübken.
Tol ajal käis rahalöömine siin veel käsitsi. Suurt, ligi 42 mm läbimõõduga münti nõnda välja vermida nõudis suurt jõudu. Sestap on haamer põrunud ja tekitanud kohati kahekordse kujutise. Ka pole münditoorik vastu pidanud ning on servast lõhenenud. Alles aastail 1670-1671 hakkas Michael Paulsen münte valmistama mehhaaniliselt.
Parafraseerides üht tuntud ütlust: habeat sua fata monetae. Antud 4-margane on meieni jõudnud endise Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kogust. Kuid lisaks kannab see tähelepandamatut, kuid omapärast markeeringut, mündiväljale kuninga kaelast vasakule löödud tillukest C-d. Niimoodi tähistas oma kollektsiooni parimaid palu üks Euroopa kuulsaimaid 19. sajandi mündikogujaid, Valgevenes sündinud Poola krahv Emmerich Hutten-Czapski (1828−1896).
Lõpetanud 1879. aastal teenistuse Peterburis, pöördus ta tagasi maamõisasse, pühendus eranditult Poola müntidele ja müüs maha kõik muud. Nähtavasti just siis hakkaski kõnealune raha Tallinna poole liikuma.
