19. septembril puhus Puise ninas Läänemaal mere ääres nii kõva tuul, et oli kohati raske end paigal hoida.
Siiski oli mereranda kokku tulnud üle poole tuhande inimese, et mälestada neid, kes siit rannalt 76 aastat tagasi läksid. Paljud ei jõudnudki kohale.
Raske oli halli ja külma merevett vaadates ette kujutada, et just nii nagu mälestusmärgil, läksidki emad kohver ja lapsed käe otsas vastu tundmatusele…
Kohaletulnute seas oli mitmeid põgenike otseseid järeltulijaid, nende seas major Ülo Isberg Kanadast, kelle vanavanemad koos tema isaga lahkusid naaberkülast.
Aivar Simsoni loodud mälestusmärgi paadipõgenikele avasid Eesti Vabariigi justiitsminister Raivo Aeg ja Puise rannalt 8-aastase poisina kodumaalt põgenema pidanud Otto Tiefi valitsuse riigisekretär Helmut Maandi poeg Jaak Maandi, kes alates 1992. aastast taas vabas Eestis elab.
Mälestusmärgi õnnistas Lääne piiskop Tiit Salumäe.
Päeva peakõneleja oli Jaak Maandi ning valitsuse nimel kõneles justiitsminister Raivo Aeg.
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegi 2019. a. vabariigi valitsusele ettepaneku kinnitada 19. september suurpõgenemise mälestuspäevaks ning püstitada ka mälestusmärk.
See sai nüüd teoks tänu Eesti Memento Liidule ning ÜEKN toel. ÜEKN suurpõgenemise toimkonna juhi Iivi Zajedova pöördumise luges ette Vaba Eesti Sõna toimetaja Kärt Ulman.
Järgnesid mitmed sõnavõtud nii Kaitseliidu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Memento Liidu kui kodutütarde poolt.
Emotsionaalse kõnega esines Tallinna Memento nimel Anne Eenpalu, Eesti kunagise riigivanema Kaarel Eenpalu tütretütar.
Enne veel kui külma ilma leevenduseks lubatud sõdurisuppi sai nautida, esinesid lühikese kontserdiga Ridala ja Haapsalu laululapsed juhendaja Anne Pääsukese saatel.
Hästikorraldatud ja sujuv üritus (korraldusliku poole eest hoolitsesid Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkond, Läänemaa Memento ja Eesti Endiste Metsavendade Liit (EEML), päeva juhtis EEML juhatuse liige Heiki Magnus) lõppeski kuuma supi, tee ja imemaitsva kringliga.
„,Mälestagem siis ka neid, kes kaotasid elu, kodu, nooruse või kellelt varastati tulevik ning austagem ning tänagem neid, kes tegutsesid, võitlesid ja suutsid Eesti Vabariigi vabaduse taastamisele kaasa aidata.
On viimane aeg, et meie ühine Eesti Vabariik vääristaks meie põgenike vankumatust eestluse hoidmisel.“
Nende Iivi Zajedova sõnadega oli tund varem Lääne piiskop Tiit Salumäe paadipõgenike mälestusmargi sisse pühitsenud.
Nüüd ongi kõigil koht, kus suurpõgenemist meelde tuletada ning kadunuid mälestada.
Kärt Ulman
Otseülekande salvestus : www.facebook.com/suurpogenemine1944
Samast leiab ka rohkelt fotosid mälestusmärgi avamisest.
Foto: Riina Kindlam