Balti-Ameerika Vabadusliiga (BAFL) president Aavo Reinfeldt andis ÜEKNi Rahvuskongressi eel president Kersti Kaljulaidile üle Balti-Ameerika Vabadusliiga Vabaduse Auhinna. President Kaljulaid Facebooki lehel: “Olen tänulik! Pean kalliks vaba ja avatud Eestit, kus inimeste õigusi ja vabadusi ning liberaalseid demokraatlikke väärtusi austatakse. On au olla auhinnasaajate rivis koos inimestega nagu näiteks Vytautas Lansbergis, Lennart Meri, Vaira Vike-Freiberga, Toomas Hendrik Ilves ja Madeleine Albright ja mitmed teised, kes aastate jooksul selle tunnustuse pälvinud.”
Helsingis Senati väljakul 28. juunil ESTO pidustusi avades tunnistas president Kesti Kaljulaud alustuseks, et see on omamoodi ühe tema unistuse täitumise päev.
Nimelt jõudis temani sügaval nõukogudeajal üks väliseesti ajakiri, kust sai ta 1975. aastal lugeda, et järgmisel aastal on taas tulemas ESTO. Presidendi sõnul sai ta siis esimest korda teada, et kusagi maailmas on siiski olemas veel kohad, kus lehvivad sinimustvalged lipud ja räägitakse Eesti oma riigist.
“Üleilmsed Eesti päevad toovad taas kokku eestlaste kogukonnad üle maailma. Tugevdavad meie eesti meelt ja ühtekuuluvustunnet. ESTO sündis vajadusest koos olla ja oma juuri hoida. Nendel pikkadel aegadel, kui kodumaa oli raudse eesriide taga sai ESTO-l tunda end eestlaste kogukonna osana vabas maailmas, toetada meie kultuuri säilimist ja ühist identiteeti Eestist kaugel,” ütles president ESTOt avades.
„Täna on Eesti riik, mis on oma kodanikele alati ja igal pool kättesaadav. E-riik on kõige parem vahend globaalse rahvusluse edendamiseks ja alalhoidmiseks. Seega peame vaba rahvana mõtlema ja käituma kui üleilmne rahvas,“ lausus president Kaljulaid.
Riigipea sõnul peame tegutsema nii, et eestlus ületaks riigipiire ja maailmameresid ning et tunneksime end ühise rahvana kõikjal laias ilmas. „Selleks on meie eestlus avatud ja rõõmsameelne, ühte toov ja ühes hoidev. Me ei pea ise looma uusi piire ning rajama uut raudset eesriiet, mis meie rahvast üksteisest eraldab,“ lausus president Kaljulaid.
Riigipea sõnul oleme kõik eestlased, ükskõik kas elame Räpinas või Emmastes või hoopis Helsingis või Montrealis. “Ma arvan, et termin «väliseestlane» on oma aja ära elanud. Maailm on muutunud ja praegu oleme eestlased igas maailma paigas.
Peame üksteist toetama ja hoidma ülemaailmselt, kus iganes me eestlastena oleme. Tundma uhkust oma saavutuste üle ja nende üle, kes on nende saavutuste taga. Seda koduses Eestis, kui ka siin Soomes, või Kanadas, Austraalias, Rootsis, kõikjal.
Peame tutvustama Eesti lugu, oma kultuuri, maad ja rahvast. See kõik on oluline nii eestluse hoidmisel kui ka meie julgeoleku tagamisel.