Kuigi Ärma talu ei ole päevagi turismitaluna tegutsenud, otsustas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), et 190 000 eurost turismi arendamise toetusest sobiks tagasi küsida ainult kümnendiku. Talu olevat olnud avatud presidendi külalistele, seega justkui tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta, kirjutab 13. oktoobri Eesti Päevaleht.
EAS avalikustas 12. oktoobril, et president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale OÜ-le Ermamaa ehk Ärma talule antud toetusest küsitakse tagasi ainult 10% ehk 20 000 eurot. Lihtsustatult öeldes hakkasid Evelin ja Toomas Hendrik Ilves 2006. aastal Ärmat turismitaluks ehitama, said selleks EAS-ilt 190 000 eurot toetust ning presidendipaariks saades jäi turismiäri ajamine katki. Ilvesed said enne Kadriorgu asumist 17 kuuga talu valmis ehitada, kuid päris turiste pole tallu turvakaalutlustel kunagi lubatud. President hakkas hoopis ise talus üürnikuks ja maksis esmalt Evelin Ilvesele ja hiljem juba talle endale kuuluvale Ermamaale selle eest üüri.
Nüüd otsustas ametist vabanenud Ilves, et ei soovi ka tulevikus oma kodus turiste näha, ja tegi selleks 12. oktoobril 19,039-eurose ülekande EAS-ile. Sel moel sai Ilves endale Viljandimaal asuva toretseva talukoha, mille eest Eesti ja Euroopa maksumaksja tasus 170 000 eurot, ning endisel riigipeal ei kaasne sellega grammigi kohustusi.
EAS-i teade põhineb 2012. aastal tehtud otsusel, mis tekitab aga imestust. Nimelt väidab toonane juhatuse otsus Maria Alajõe allkirjaga, et president siiski täitis osaliselt toetuse saamise tingimusi, sest ta võõrustas seal oma külalisi. „Toetuse saaja on täitnud projekti eesmärgi osaliselt, s.o tutvustanud Eestit kui turismisihtkohta ning olnud avatud presidendi külalistele, kellele on pakutud projekti äriplaanis lubatud teenuseid,” seisab nelja aasta taguses dokumendis. Samuti väidab otsus, et enne presidendiks saamist õnnestus Ilvestel „17 kuud pärast toetuse otsuse tegemist saadud vara turismi eesmärgil kasutada”. Tegelikult ei saanud ka tol ajal ükski turist nautida plaanides ette nähtud „unikaalset Erma Parki, mis oleks välja kujundatud avalikuks kasutamiseks kultuuri- ja puhkeobjektina inimestele, kes väärtustavad intellektuaalseid harrastusi”, vaid sel ajal tegeleti talu ehitamise ja renoveerimisega.
Riigipeadest turistid
Toetuse sihipärast kasutamist põhjendas Ilves 2011. aastal järgmiselt: „Aastatel 2007–2011 on kokku võõrustatud 1056 ametlikku külalist ning umbes 3000 mitteametlikku külalist. Seega leiab toetuse saaja, et on kaasa aidanud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele.” Nii et kui Ilves võõrustas Ärmal Läti või Saksamaa riigipäid, Kanada väliskaubandusministrit või tuhandeid teisi poliitikuid, oli tegemist turismi edendamisega. Nii ettevõtlusminister Liisa Oviir, kelle haldusalasse EAS kuulub, kui ka EAS-i juht Hanno Tomberg raiuvad kui ühest suust, et tegu on ammuse otsusega ja kõiki toetuse saajaid koheldakse võrdselt. Samas on EAS nõudnud aastatel 2004-2006 välja makstud EL turismimeetme toetusi tagasi neljal korral ning Ärma talu on nende seas ainus, mille puhul on rakendatud osalist tagasimakset.
Ilmselt ei leia me otsides küll ühtegi sellist juhtumit, kus toetuse saajat on tabanud force majeure ja ta on saanud presidendiks, mistõttu ta võib pärast 190 000 euro saamist turistideks nimetada oma välismaiseid ametivendi või kasvõi talus võõrustatud olümpiavõitjaid. Nagu Eestis juba kombeks on saanud, saavad praegused juhid sellegi otsuse puhul oma käed vastutusest puhtaks pühkida, sest EAS-i juhtkonda ja nõukogu on vahetatud lugematuid kordi.
Esimest korda jõudis Ärma talu rahaasjade tõttu meediasse 2006. aastal, kui Evelin Ilvese rajatud firma OÜ Ermamaa sai presidendi vanavanematele kuulunud Ärma talust turismitalu ja konverentsikeskuse rajamiseks 2,97 miljonit krooni ehk ligi 190 000 eurot toetust. Äriplaan nägi ette, et Evelin Ilvese firma rajab vanast talust unikaalse Erma Pargi, mis on mõeldud peamiselt haritud, kultuurihuvilisele ning keskmisest nõudlikumale ja rahakamale kliendile (tubade hind 103-415 eurot/öö). Projekti eelarve oli 6,6 miljonit krooni.
Täiesti ootamatult presidendiks
Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Evelin Ilves esitas EAS-ile taotluse äriplaani muutmiseks.
Probleemi lahendamiseks võttis president Ilves 2007. a. juuli lõpus Ärma talu rendile ja sellest sai presidendi residents. Rendisumma jäeti saladuseks, kuid hiljem tuli välja, et näiteks 2010. a. maksis president Ärmal elamise eest umbes 11 500 eurot aastas.
Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum.
2012. aasta kevadel kirjutasid ajalehed, et esialgu soovis EAS presidendiproua Evelin Ilvese firmat lepingu täitmata jätmise tõttu tagasi nõutava miljoni krooni tasumisest päästa maksumaksja raha kasutades, kuid sellest variandist siiski loobuti.
2012. aasta algul saatis EAS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile seisukohavõtuks kirja, milles tõdes, et OÜ Ermamaa pole täitnud toetuse saamisega kaasnenud kohustusi, mistõttu tuleb osa toetusrahast tagasi nõuda. Samal ajal nentis kirjale alla kirjutanud Maria Alajõe, et kohustuste osaline täitmata jätmine oli tingitud ettenägematust asjaolust ehk Ermamaa omaniku abikaasa presidendiks valimisest, mistõttu on põhjendatud katta tagasinõue riigisisestest vahenditest.
Riigikogu korruptsioonikomisjoni esimees Artur Talvik arvab, et Ärma ja sellega seotud toetused oli Ilvesele nagu nuga kõril. “See oli vahend, millega teda sai poliitiliselt mõjutada, ja mulle tundub, et kui alguses oli ta jõuline president, siis Ärma toetustega võeti tal hoog ja jõud maha. Ta muutus poliitiliseks pantvangiks. Minu arvates oli see tema mainele ka presidendiks olemise ajal halb. See juhtum on kõigile õpetus, kuidas ei tohiks asju ajada, kui oled nii olulisel ametikohal”, arvab Talvik.
“Ta oleks pidanud hakkama toetust kohe tagasi maksma. Kümne presidendiks oldud aastaga oleks ta suutnud suurema osa sellest tagasi maksta. Ja sel juhul, kui oleks kokku lepitud, et EAS-is pigistatakse väikese summa ees silm kinni – näiteks 19 000 euro ees –, siis oleks see olnud väärikam, kui et 90% toetuse ees pigistatakse silm kinni. Teistpidi olnuks palju väärikam.”
