President Toomas Hendrik Ilves ütles vabariigi aastapäeva kõnes, et võimuesindajad peaks rahva arvamusega rohkem arvestama.
"Kui riik suhtub kodanikesse samasuguse hoole ja armastusega kui valdav osa meist suhtub oma riiki, oleks meil palju rohkem ausat, aga mitte võltsisamaalisust," rõhutas Ilves. Presidendi sõnul ei ole praegune valitsus asendamatu ning "poliitiliste otsuste tegemise kombestik parim", kuid samas pole ka imerohtu, mis kõik mured korraga lahendaks.
"Et kõik saab korda, kui vahetada välja mõni minister või terve valitsus," lisas ta. "Et saame paremad otsused, kui parlamendi asemel hakataks otsuseid langetama interneti teel või rahvahääletusel," jätkas president.
"Möödunud aasta pahameelele tagasi vaadates on esitatud ka küsimus: kas harjumuspärane, parlamentaarne otsuste tegemise viis on end ammendanud?" märkis Ilves.
"Kogemused mujalt ja läbi ajaloo paraku näitavad, et igal rahvahääletusel ei võida tingimata õiglasemad ja inimlikumad väärtused, nagu selle pooldajad loodavad," kinnitas ta.
"Rahvahääletus võib toetada surmanuhtluse taastamist, vähemuste õigusetust, hariduskulude kärpimist," ütles Ilves.
"Küll aga peame tõsiselt mõtlema sellele, kuidas langetada edaspidi otsuseid nii, et kõigi huviliste arvamused ja mured oleksid mitte ainult ära kuulatud, vaid ka arvesse võetud," lisas ta.
"See tähendab ka, et otsuseid põhjendatakse. Et võim ei ole ega näi tumma või tuimana; et võim ei vaata valijale ülevalt alla; et võimu esindajad ei lasku tigedusse ja labasusse."
Populaarsust noolivaid seaduseid pole vaja
"Nii valitsus kui ka valitsusse mitte kuuluvad erakonnad riigikogus peavad olema valmis langetama ka suuri otsuseid. Selleks me teid ju olemegi valinud," rõhutas president.
"Pole vaja tegeleda väikeste, populaarsust noolivate ent lõppkokkuvõttes asendustegevust meenutavate seadustega," toonitas ta. "Kodualuse maa maksuvabastus ja monopolide ohjeldamise seadus pole seesugused asjad, mis viiksid meid tähtsatele otsustele lähemale," kinnitas president.
"Me ei vaja sellist obstruktsionismi, mis viib alla kogu parlamendi maine ning jätab kõigest pigem mängurluse kui tõsiseltvõetava mulje."
Sotsiaalpoliitika võiks olla paindlikum
Ilvese sõnul läheb riigil mitmete näitajate järgi hästi – majandus kasvab, töötus on langenud allapoole euroliidu keskmist ning ettevõtjad muretsevad liiga kiire palgatõusu pärast.
"Ent kuidas ja miks üldse peaksid need makromajanduslikud näitajad rõõmustama neid, kellele teeb muret igapäevane toimetulek? Neid, kelle palganumbris taastunud majanduskasv ei kajastu ning kes jälgivad murelikult hindade kasvu?" küsis president.
"Eesti majanduskasv ei saagi rõõmustada neid, kellele vaesuse vältimiseks loodud toimetulekutoetusest ei piisa," ütles ta. "Ehk võiks me sotsiaalpoliitika mudel ja reeglid olla vähemalt ajutiselt paindlikumad, et me oma inimesi aidata?" pakkus president.
"Me peame leppima, et majanduse languse ja tõusu ajal on mõnedel tõeliselt raske. Leidkem siis koos leevendavaid meetmeid," lisas Ilves.
Samas rõhutas ta, et see kõik eeldab majanduskasvu jätkumist.
Euroliidu rahale ei saa loota lõputult
"Järgmise viie, maksimaalselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt," hoiatas Ilves. Ta lisas, et osaliselt saab muutusi ka juba praegu ennustada.
"Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018. aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks," märkis president.
"Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus," rääkis ta.
"Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks – aga just seda me ju soovime – siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust," rõhutas Ilves.
2020. aastal algaval finantsperioodil ei pruugi Eesti enam saada nii palju euroraha, kui tuleval perioodil.
"Võib isegi juhtuda, et me ise oleme netomaksjad, nii uskumatu kui see praegu ka ei tundu. Ent see on täiesti võimalik," kinnitas president.
"Teeme Eesti korda"
"Me peame järgmise seitsme aasta jooksul nii targaks saama, et me saame ise hakkama," rõhutas Ilves.
"Me peame kasutama EL-i järeleaitamisfondide raha tõhusamalt eelkõige selleks, et luua midagi kestlikku. Midagi sellist, mis hiljem omal jõul edasi elab ja areneb," toonitas ta.
"Siit ka minu üleskutse. Teeme meie sajandaks aastapäevaks Eesti korda. Prantslased ehitasid oma vabariigi sajandiks juubeliks Eiffeli torni. Teeme meie oma sajandi juubeliks metafoorilise torni, mis särab ja paistab kaugele oma innovaatilisuse ja leidlikusega, oma tarkuse ja ka oma tooniga, sõbraliku, kaalutletud ja toimivaga," pakkus Ilves.
"Me vajame ellu rakendatavaid tegevuskavu, mitte vormi täiteks koostatavaid ja kohe ära unustet arengukavu. Me vajame ideid, leidlikke ja võib-olla ka ebastandardseid, ent kindlasti mitte loosungeid," kinnitas ta.
Samuti ei tähenda see Ilvese sõnul vaidlust küsimuses, keda ja kui palju maksustada.
"Me vajame arutelu, mida kiiresti kahaneva koolilaste arvu puhul teha oma haridussüsteemiga, raskeid otsuseid pelgamata, aga nii, et kvaliteet säiliks." tõi ta näiteks.
"Me peame, ilma paatose ja populismita, jõudma kokkuleppele, kuidas korraldada elu maal, et ettevõtlus seal toimiks; et inimesed, kes tahavad maal elada, ei teeks seda oma perede ja heaolu arvelt," lisas ta.
"Elada Eesti mistahes kohas ei tohi olla kangelastegu. Ning samuti, mida, kui üldse, saame teha, et ei kahaneks meie ühendused nii sisemaal kui ka välismaailmaga," märkis president.
"Selmet vaielda, kas pidada ülal erinevates ülikoolides samu õppekavasid, vajame arutelu ja seejärel ka otsuseid selle kohta, millises mahus mida õpetada, et kõrgharidusega inimestel oleks just Eestis tööd palgaga, mis võimaldaks siin ka ära elada," ütles ta.
"Oma riigi suhtes nõudlike kodanikena, oma riigi peremeestena, võiksime koostada loendi probleemidest, mis ootavad järgmise viie aasta jooksul vähemalt mingisugustki lahendust."
Presidendi kõne täistekst eesti ja inglise keeles: president.ee
