Interneti puudumine pidurdab nelja miljardi inimese arengut, ütles president Toomas Hendrik Ilves 14. jaanuaril Washingtonis Maailmapanga arenguaruande tutvustamisel.
President Toomas Hendrik Ilvese ja Maailmapanga peaökonomisti Kaushik Basu ühisel juhtimisel valmis 2016. aasta Maailmapanga arenguaruanne pealkirjaga “Digitaalsed dividendid”, mille esmaesitlusel riigipea Washingtonis osales.
President Ilves rõhutas, et riigi digitaalne areng toob kaasa inimeste parema kaasatuse ühiskonna protsessidesse ja innovatsiooni, mis elavdab majandust. “Eesti kogemus näitab, et digiarenguga kaasnevate viljadeni jõudmiseks ei piisa ainult internetiühendusest, suurem osa tööst on vaja teha riigijuhtimise, seadusandluse ja hariduse tasandil,” lisas ta.
Eestil on unikaalne võimalus raporti kaudu jagada oma e-riigi ülesehitamise kogemust ning kujundada selle valdkonna mõtlemist, eriti arengumaades ja rahvusvahelistes organisatsioonides. President Ilves rõhutas, et Eesti peab lähtudes oma kogemusest oluliseks arenguriikidele suunatud vahendite kasutamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks seal, kus see on mõjus riiklike süsteemide ülesehitamisel.
Aruanne toob Eesti välja ühe eduka näitena sellest, kuidas erinevad tehnilised lahendused võivad olla demokraatia ja läbipaistvuse aluseks ning toetada kiiret majandusarengut. “Eesti e-lahendused pole eeskujuks mitte ainult ülejäänud Euroopale, vaid pälvivad tähelepanu ülemaailmselt. Kutse kaasjuhtida Maailmapanga maailma arenguaruande nõukoda on ennekõike tunnustus Eesti riigile,” ütles president Ilves.
Maailmapanga uus aruanne ütleb, et kuigi internet, mobiiltelefonid ja muud digitaaltehnoloogilised lahendused levivad arenguriikides kiiresti, ei ole eeldatud digitaalsed dividendid – suurem majanduskasv, rohkem töökohti ja paremad avalikud teenused – ootustele vastanud ning 60 protsendil maailma elanikkonnast puudub võimalus üha laienevast digitaalsest majandusest osa saada. Kuigi internetikasutajate arv on maailmas alates 2005. aastast enam kui kolmekordistunud, puudub neljal miljardil inimesel endiselt juurdepääs internetile.
Raporti üks põhisõnumeid on see, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) annab maksimaalse kasu ehk toob tehtud investeeringutelt dividende neis riikides, mis on loonud tugeva õigusriigi, rakendavad hea riigijuhtimise tavasid ning on läbi viinud digilahendusi toetavad laialdased reformid. Vastupidisel juhul võib tehnoloogia olla riskiks, näiteks muuhulgas viia eliidi ja autoritaarsete režiimide tugevdamiseni ning digilõhe suurendamiseni.
Maailmapank soovitab kahte peamist tegevussuunda: kõrvaldada digitaalne lõhe, muutes interneti kõigile kättesaadavaks, taskukohaseks, avatud ja turvaliseks, ning tugevdada õigusnorme, mis tagavad ettevõtetevahelise konkurentsi, kohandada töötajate oskusi uue majanduse nõudmistega ja suurendada riiklike institutsioonide vastutust digiarengule kaasaaitamise eest.
Maailmapank annab regulaarselt välja poliitika kujundamise dokumente, millest kõige mõjukam ongi iga-aastane maailma arenguaruanne (World Development Report), mis suunab arengupoliitilist mõtlemist ning annab erinevates valdkondades soovitusi.
Raporti peamine sihtrühm on arengumaade poliitikakujundajad ja valitsusametnikud, rahvusvahelised organisatsioonid ja arenguabiagentuurid, aga samuti erasektori esindajad, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna ühendused.
