25. septembril ootas New Yorgi Eesti Kooli pere põnevusega ebaharilikke külalisi – ei juhtu ju igapäev, et kooli tuleb külla Eesti president Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga.
Presidenti ja pr. Evelin Ilvest oli kooli saali vastu võtma kogunenud terve koolipere. Kooli juhataja Merike Barborak ja õpetaja Irja Otsa ütlesid presidendipaarile tervitussõnad ning Merike Barborak andis ka lühiülevaate New Yorgi Eesti Kooli ajaloost ja tegevusest.
“Eestlane on alati väärtustanud haridust,” ütles Merike Barborak. “Tuleneb see siis meie ajaloolisest tahtest vabaneda sõltuvusest ikestajate üle või on see siiras soov teada ja õppida rohkemat, pürgimaks kõrgete eesmärkide poole, aga siin me oleme – väike Eesti Kool oma pikajaaliste traditsioonidega ning juba sadade lõpetanutega.
Eesti Kool sellisel kujul nagu me teda teame, asutati juba aastal 1950, seega on tänavu meil käes juba kooli 60. aastapäev. Kuigi kool on traditsiooniliselt jäänud samaks – ikka õpitakse eesti keelt, kodulugu, ajalugu, laulmist ja rahvatantsu – on ka palju muutunud. Muutunud just eelkõige tänu muutustele ühiskonnas. Peredes räägitakse aina enam inglise keelt, mistõttu laste keeleoskus on nõrgem ning seetõttu on meil aasta-aastalt edasi aina rohkem tasemelt algajate klasse. Tihtipeale on kadunud ka tungiv vajadus omaenda identiteedi otsimise järgi. Paljudel lastel pole enam elus vana- ja vanavanemaid, kes Eestist põgenedes hoidsid alles seda kodumaa killukest, mis neile vajalik ja tähtis oli. Seetõttu on paljud kaotanud selle toe, mis aitaks eesti keelt ja meelt hoida. Tahaks eraldi rõhutada just sõna meelsus – keelt võib igaüks õppida, aga omada seda väikest sädet, mis sind eestlaseks teeb – seda ei ole igaühel ja seda ei saa õppida.
Samas muutuste positiivse poole pealt aga võib välja tuua palju otsekontakte Eestiga – lapsed saavad külastada oma esivanemate maad ja tutvuda sugulastega; külalised, esinejad jt. käivad Eesti Koolis Eesti kultuuri tutvustamas. Selli-sed vahetud kokkupuuted rikastavad meie koolielu ja õpikogemust ning moti-veerivad lapsi rohkem teada saama Eestimaast ning ehk aitavad ka identiteedi määratlemisel.
Samuti on tunda, et Eesti riik hoolib meist – viimaste aastate jooksul oleme saanud Eesti Instituudi vahendusel uued ja tänapäevased õpikud, mis aitavad kaasa õppetöö kvaliteedi tõstmisele. Sama programmi raames on meil toimunud õpetajate koolitus, mis viidi läbi Eesti juhtivate kasvatusteadlaste poolt. Tihe koostöö NY Eesti Peakonsulaadiga on meid samuti palju aidanud.
Iga kooli teevad omanäoliseks õpilased – meil on palju vahvaid lapsi alates beebikooli rühmast ja lõpetades lõpuklassidega, kus kõige vanemate vanuseks on lausa 16 aastat.
Sel aastal on meil viimaste aegade rekordarv õpilasi – nimekirjas on pea 60 last. Seega on laupäeviti Eesti Majas väga kirju seltskond koos ja see vana maja, mis on enamasti vaikne ja hämar, saab mõneks tunniks kui uue ja noorusliku hinge, et siis jälle mõneks ajaks rahulikku unne suikuda. Jah, meie lapsed on sageli lärmakad ja teevad krutskeid ning pahatihti jääb neist maha hunnik prügi ja segamini ruumid, aga lõppkokkuvõttes on tähtis see, et nad laupäeva varahommikuti ikka tahaksid siia tulla ja tahaksid uusi teadmisi omandada. Sest kes muu selle vana maja ja eestluse edasikandmise üle võtavad, kui mitte needsamad marakratid, kes praegu salaja nätse toolide alla topivad.
Ehk nad 20 aasta pärast seda enam ei tee!”, lõpetas koolijuhataja Barborak.
Koolijuhataja rõhutas ka heade õpetajate tähtsust ning tutvustas neid kõiki presidendipaarile nimepidi.
Kool kinkis presidendile albumi laste joonistustega Eestimaast ning proua Evelinile NY Eesti Majas Katrin Veski poolt küpsetatud rukkileiva.
President meenutas oma sõnavõtus, kuidas nemad vennaga 60-ndatel aastatel koolikaaslastele protestimeelselt väitsid, et nemad on pärit Marsilt – sest nende vanemate kodumaa puudus koguni maakaartidelt! “Nüüd on aga Eesti oma arengus jõudnud juba sellisele tasemele, et saab ka toetada eesti koole välismaal ja on hakanud sellesse suhtuma väga tõsiselt,” kinnitas president.
Ta arutles ka, et välismaal olemine pole enam “eksiilivormis tragöödia”, vaid normaalne etapp inimese elus, kes vaatab maailmas ringi ning elab või õpib vahepeal mujal maailmas. Samas sõnas president muigega, et kui kellelgi Eesti lastest peaks tulevikus tekkima soov näiteks talu pidada, siis selleks tuleb ikka kindlasti Eestisse kolida.
Pärast seda, kui lapsed olid presidendile rahvatantsu tantsinud ja laulu laulnud, läksid vanemad lapsed presidendiga Sinisesse saali vestlema, noorematele luges aga proua Evelin Suures saalis ette Aino Perviku muinasjutu “Presidendi saladus” – ka see raamat jäi mälestuseks eesti koolile.
Sinises saalis küsisid lapsed presidendilt küsimusi. Häbelikult ja vaikselt, nagu eesti lapsed ikka. “Mis te arvate euro tulekust? Kas teile meeldib olla president? Kuidas saite presidendiks? Mis tunne on olla ümbritsetud salateenistuse agentidest (Secret Service)?“ Viimasele küsimusele vastas president, et kuigi nad hoolitsevad tema turvalisuse eest, ei ole see alati meeldiv, sest ei saa enam alati minna sinna, kuhu tahaks ja millal tahaks.
Lapsed tundsid ka huvi, kus on presidendi kodu. Sellele vastas president kindlalt, et kuigi ta isiklikke külalisi võtab vahel vastu ka Kadrioru lossis, kus tema perel on väike korter, siis tema kodu on ikka Ärma talus, sealsamas, kus tema esivanemad juba aastast 1763 elanud on.
“Kas olete õnnelik presidendina?” kõlas järgmine küsimus, millele president vastas, kõike oma elus peab tegema rõõmuga ning lisas Cicero sõnadega, et parim asi, mida inimene oma elus teha saab, on teenida oma isamaad.
Kooli õpetajatega arutas president võimalike riigipoolsete toetusprogrammide arengut, samuti eesti keele ja kultuuri vahendamiseks vajalike õpikute kohandamist vastavaks väliseestlaste vajadustele.
“New Yorgi eesti koolis käib tänavu rohkem lapsi – ligi 60 – kui õige mitmel varasemal aastal. Kui võtame arvesse ka Brüsselis töötava Eesti rahvusvahelise kooli ja kõikjal mujal maailmas väljaspool Eestit õppivad Eesti lapsed, siis tasub mõelda konkreetselt nende vajadustele ja kultuurikeskkonnale vastavate eriõpikute ja näiteks e-õppe programmide koostamisele,” kommenteeris Eesti riigipea.
Õhtusel vastuvõtul kohalikele eestlastele tutvustas president Ilves ettevõtlusorganisatsioonide ja EASi koostöös käivitatud programmi “Talendid koju”, mille sihiks on erinevatel põhjustel Eestist lahkunud kaasmaalaste kaasamine Eesti ühiskonna ja ettevõtete tuleviku kujundamisse.
“See pole enam abstraktne üleskutse oma ajaloolisele kodumaale naasmiseks. Programmi sihiks on vahendada Eesti ettevõtjate tööpakkumisi ja koostöövõimalusi kõigile neile, kes tahaksid oma oskusi ja teadmisi Eesti huvides kasutada,” ütles president Ilves.
Oma sõnavõtus rõhutas president, et vaatamata raskele “hammaste krigistamise aastale”, on Eestil läinud siiski võrdlemisi hästi just tänu talupoeglikule mõtteviisile, et võlg on võõra oma.
“Vaatamata üleilmse majanduskriisi ränkadele tagasilöökidele on Eesti tõestanud oma kuulumist nende riikide hulka, kus hinnatakse põhimõtet, et riik ei saa võtta võlgu tulevastele põlvkondadele; kus oleme hoidnud eelarvepuudujääki ja riigivõlga kontrolli all,” kinnitas president Ilves.
“Selle tulemusena liitub Eesti järgmisel aastal euroalaga, mis välistab edasiseks kõik kuulujutud meie oma raha devalveerimise osas ning annab kindlustunde kõigile investoritele,” ütles president.
Õhtusel vastuvõtul oli Vaba Eesti Sõnal võimalus ka veidi pikemalt proua Eveliniga vestelda. Proua Evelin on sarnaselt oma kuulsa ametikaaslase, Ameerika First Lady Michelle Obamaga oma südameasjaks võtnud tervisliku toitumise probleemid, õigemini alustades probleemi olemasolu teadvustamisest. Pr. Evelin rääkis, et enne tema kurikuulsat kräpi-skandaali – kui Eesti meedia tekitas suure skandaali sellest, et pr. Evelin eravestluses “Kalevi” odavaid transrasvu sisaldavaid komme “kräpiks” nimetas – polnud isegi osa arstiharidusega inimestest Eestis transrasvadest midagi kuulnud. Nüüd loetakse aga ka Eestis juba hoolega silte, mida üks või teine toiduaine sisaldab. Samas tekitab pr. Evelinile meelehärmi, et Euroopa Liidus puudub ühtne regulatsioon, milliseid lisa- ja säilitusaineid tootja oma siltidel ikka välja tooma peab.
Evelin Ilvesel oli meeldiv võimalus ka Michelle Obamaga tervisliku toitumise üle arutleda. Nimelt kutsus First Lady ÜRO Peaassambleele saabunud 31 riigi presidentide kaasad endaga koos külastama mahefarmi Stone Barnsis, tunniajase sõidu kaugusel New Yorgist. Seal asub Toidu- ja Põllumajanduse Keskus, kus mitte ainult ei kasvatata puhast köögivilja ja peeta mahedalt loomi, vaid ka koolitatakse lapsi, näidates neile otseallikast, kust tuleb nende söök ja mis maitsega on põllult võetud porgandid-tomatid.
Rockefelleritele kuuluva 80-aakrilise näidisfarmi juures on ka kõrgema klassi (3-star) restoran Blue Hills, kus pakutakse roogasid farmis kasvatatud mahetoodangust. Proua Evelinil õnnestus ühena kuuest presidendiprouast einestada Michelle Obamaga ühes lauas ning ta rääkis muigega, et nende arutlused tervisliku toitumise teemal läksid nii intensiivseks, et kui teised laudkonnad oli juba lõpetanud, jätkus nende lauas veel ergas keskustelu.
Toimetaja küsimusele, et kas pr. Ilves kavatseb nüüd Michelle Obama eeskujul ka Kadriorgu köögivilja-aia rajada, vastas pr. Ilves, et Eestis puudub selliseks demonstratsiooniks vajadus – eestlastel on pea kõigil oma aiad või vähemalt olid alles hiljuti ning suhted iseendale söödava kasvatamisega on meil hoopis teistsugused kui Ameerikas.
Eestlaste probleem on pigem selles, et liiga palju usaldatakse tootjat ega vaevuta enesele selgeks tegema, mida ikkagi antud toode tegelikult sisaldab, arvas pr. Ilves.
Kärt Ulman
