Noor seto tütarlaps Liisi oma vanavanemate kodu aias. FOTO: Jérémie Jung / Signatures/Postimees
Setodest tehtud fotoseeriaga möödunud novembris National Geographic’usse pääsenud prantsuse fotograaf Jérémie Jung ütles intervjuus Postimehele, et mida rohkem ta Eesti kaguosas inimeste keskel elas, seda selgemaks sai, kuidas setod on alati kahe erineva pooluse vahel elanud.
Fotod Eestis elavatest setodest tegi prantslane tegelikult juba 2014. ja 2015. aastal. Huvi piiriala ja ennekõike setode vastu tekkis tal 2013. aastal, kui ta kuulis esimest korda, et Eesti-Vene piirileping on endiselt ratifitseerimata. «Ühe oma eestlasest sõbraga vesteldes kuulsin ka seda, et Eesti ei ole pärast iseseisvumise taastamist kogu oma territooriumi täielikult taastanud. Just see suunaski mu tähelepanu Kagu-Eesti piirialale,» meenutas Jung.
Kui fotograaf asja rohkem uurima hakkas, avastas ta, et piirijoon jagab Setomaa kaheks. Sealt edasi hakkas ta juba setodega suhtlema ning huvi kasvas veelgi. «Kogu see uus kuningriik, nende etnofuturistlik mõtlemine, tugevad juured ja see, kuidas nad leiavad end kahe kultuuri vahelt ning loovad ühe väga erilise uue kultuuri,» loetles ta setode omadusi, mis teda koheselt võlusid. Setosid pildistades teadis Jung, et ta ei taha liigselt sekkuda. Fotograaf ise ütleb, et ta kasutabki fotograafias aeglast lähenemist, lootuses, et ehk see aitab paremini sisse elada. «Minu jaoks on oluline mõista neid inimesi, keda ma pildistan. Ma ei taha kiirustada,» ütles ta.
Jungi sõnul võeti ta Setomaal hästi vastu ning ta tundis end sealsete inimeste keskel väga koduselt. Ta loodab, et sama hästi tundsid end ka inimesed, keda ta Setomaal kohtas. «Väga raske on leida tasakaalu selle vahel, mida ma tahaksin pildistada ja mida ma tunnen, et mul on õigus pildistada. Inimesed ju lasevad mind enda maailma. Muidugi olin ma väga huvitatud nende rahvatraditsioonist, kuid nende igapäevaelu ja –tegemised olid ka tõeliselt huvitavad. Seto kultuur ei tähenda ainult traditsioonilisi rahvariideid,» rääkis fotograaf.
Fotograafi sõnul muudab setode kultuuri eriliseks see, et nad on alati mingisuguse piiri peal. Ta loetles: tõeline muinaslugu-reaalsed geopoliitilised mured, elu-surm, õigeusk-iidsed uskumused, Venemaa-Euroopa Liit ja NATO, minevik-olevik.
