• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Positiivse mõtlemise jõust jõulude-eelsel perioodil

VES by VES
26. detsember 2017
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Arvustamine ja nurisemine ei sobi just kõige paremini jõulude-eelsesse aega, mitte et Eesti (ja ka meie naaberriik Läti) oleksid lagedad hädadest, mida kritiseerida saaks ja tuleks. Lätis näiteks pingutab venemeelne erakond “Koosmeel” sotsiaaldemokraatlike meelitustega kangesti jõudu tuleva aasta üldvalimiste eel selleks, et nüüd ka etniliste lätlaste poolehoidu saavutada. Valimiste-eelset iluravi kangesti vajav Koosmeel püüab oma tegelikku palet kõigest väest maskeerida ja “meikida”.

 

Eestis omakorda otsis politsei Rakvere lihatööstuse eksjuhtide  kriminaalmenetluse raames läbi keskerakondlasest majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni korteri, kus ta elab koos ühe kahtlusaluse, HKScani Baltimaade üksuse eksjuhi Teet Soormiga. Ajaleht Postimees on pühendanud vähemalt nädala jagu uurivaid artikleid selle kirjeldamisele, kuidas Teet Soorm kolleegidega tundub olevat rikastumiseks kasutanud siseteavet ehk  priviligeeritud informatsiooni, millist minister Simson oma elukaaslasele võis äkki lekitanud olla. Pole veel selge, kas politsei ja prokuratuur selles juhtumis lausa kuriteo koosseisu tuvastada suudavad, küll aga räägitakse ühiskonnas valju häälega sellest, et Kadri Simson peaks eetilistel kaalutlustel omatahtsi ministri kohast loobuma, enne kui viimase aasta jooksul ikka ja jälle piinlikesse olukordadesse sattunud peaminister Jüri Ratas on sunnitud Simsonile lahkumiseks survet avaldama. Kuna nii Ratas kui ka Simson kujutavad endast Keskerakonnas “kõvasid kive”, ei pruugi edaspidine saaga üldse valutult laheneda.

 

Võime rõõmustada, et Eesti sai oma 14 laevakaitsjat (ehk turvameest või siis palgasõdurit) Indiast lõpuks tagasi, neist pooled etnilised eestlased.  Mäletatavasti töötasid nad araabia miljardärist ärimehele kuuluva laeva “MV Seaman Guard Ohio” pardal siis, kui see India territoriaalvetesse 2013. aastal eksis. Laeva meeskonnal ja selle erinevatest rahvustest turvatöötajail tuli veeta neli aastat India kinnipidamiskohtades omaenda “kulude ja kirjadega”, kuni India Chennai kohus nad nüüd lõpuks õigeks mõistis. “Alusetult pikk vanglasolek on  väga kõrge hind, mida tuli positiivse lõpplahenduse nimel maksta”, nagu  kommenteeris Õhtuleht. Laeva omanikfirma – USAs registreeritud AdvanFort – jättis oma töötajad juba võrdlemisi alguses toetuseta, ja kas India riik süütult  kinni istunud meestele mingisugust kompensatsiooni tasuda võiks on praegu veel selgusetu küsimus. Kõik 14 – enamus neist Eesti kaitseväe veteranid – on  nüüd õnnelikult tagasi. “Lõpp hea, kõik hea”, kuid ükskõik mis edasi ka ei saaks, ei suuda ükski vägi neile neljateistkümnele nende kaotsiläinud aastaid enam tagasi anda.

 

Kuna kavatsen püsida rõõmsal lainel, siis ei oska küll millestki toredamast  kirjutada kui sellest, mida meie pisikene “delegatsioon” (mu abikaasa Epp ja mina) Soome iseseisvuspäeval 6. detsembril Helsingis oma silmaga näha ja kogeda saime.

 

Viibisime kõigepealt jumalateenistusel Helsingi Vanas kirikus, mille käigus  vaimulikud avaldasid tänu selle eest, millega soomlasi õnnistatud on. Täpsemalt öeldes demokraatlik riigikord, rahu, heaolu ning stabiilne ühiskondlik elu.

 

Et  uulda kandlemängu kirikus – see on midagi lüürilist, millega inimene võib ilmselt kokku puutuda küll vaid Läänemeresoome kultuuriruumis. Soome hümn ei saa omakorda ühtegi eestlast külmaks jätta.

 

Liikusime edasi kirikaias asuva monumendi juurde, mis püstitati 1921. aastal, et mälestada Eesti Vabadussõjas langenud soomlasi. See – üks ilmselt liiga unustuse hõlma vajunud, kuid esteetiliselt hästi õnnestunud mälestuskivi (skulptor Into Saxelin) – omab erilist tähendust, kuna see oli üks vähestest monumentidest vabas maailmas, kus seni kaua kui Eesti okupeerimine kestis sealsamas Soome lahe vastaskaldal, oli võimalik minna pühendunult mõtlema ideaalile vabast Eestist.

 

Kella viieks kogunes Hietaniemi sangarite kalmistu alal traditsioonilisele  tõrvikurongkäigule Soome tulevikulootus üliõpilaste näol. Puhas vaist juhtis  meid kahekesi vahetult surnuaia sellesesse nurka, kus väe- ja riigijuht Carl Gustaf  Emil Mannerheim puhkab oma tagasihoidlikus hauas. Jäime seisma käega puudutamise kaugusele tudengite meeskoorist.

 

Kui sirgete noorte inimeste kilomeetrite pikkune kolonn alustas teekonda läbi hämarate tänavate Senati väljaku poole, tekkis küll tunne, et maailmaga on nüüd  kõik korras, nagu see olla võiks ja olema peab.

 

Soomlased on muutunud, kui tohib enesele natuke stereotüüpset mõtlemist  lubada. See õhtu kulges, ilma et keegi oleks alkoholi tarbimisega silma paistnud.

Pärast päris tõsist mahajahtumist Senati väljaku graniidist treppidel kõnesid kuulates – maa oli härmatanud ja puhus külm tuul – soojendasime end uuesti üles legendaarse Hotell Torni ruumes. Sealt suundusime koos tuhandete rahulikult käituvate inimestega ilutulestikku jälgima Eteläsadama sillerdavate avaruste kohal. Tulevärk ei kestnud kaua, oli aga kaunis ja maitsekalt korraldatud. Meeldejääv ja liigutav.

 

Sõit põhjanaabrite juurde nende juubelist osa võtma õigustas end igati, ka siis, kui siinkirjutaja võime kogetut täie adekvaatsusega siin kirjeldada on ilmselt piiratud.

 

“Juhladest” ja pidustustest rääkides valmistuvad eestlased ja paljud teised igal pool maailmas varsti jõule ning seejärel 2018. Aastat vastu võtma. Siin ongi  seega sobiv koht, kus soovida ka meie lehe lugejatele tervist, elujõudu, edenemist, jõukust ja üksmeelt ehk lihtsalt meeldivaid jõule ja head käekäiku 2017. a. lõpule lähenedes!

 

Jüri Estam

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
22

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
19

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    107 shares
    Share 43 Tweet 27
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    28 shares
    Share 11 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

25. september 2023
Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

25. september 2023
Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

25. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents
  • Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja
  • Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?