Naistevastase vägivalla vastu protestijad Kölni katedraali ees. Foto: Postimees / Scanpix
Mis juhtus uusaastaööl Kölnis? Saksa kripo teab: tegu on araabia maades teada nuhtlusega taharrush gamea
Saksa föderaalkriminaalpolitsei (BKA) teatas, et hakkab Kölni uusaastaöö sündmuste järel võitlema nähtusega, kus naisi grupiviisiliselt seksuaalselt ahistatakse. Araabia maades on selline asi juba pikalt probleemiks olnud ning seda tuntakse seal nime all taharrush gamea.
«Selliseid kuritegusid sooritavad noorte meeste grupid ning kohalike politseijõudude teatel toimuvad need enamjaolt suurte rahvakogunemiste, näiteks demonstratsioonide, ajal. Rünnakud ulatuvad seksuaalsest ahistamisest vägistamiseni,» teatas BKA väljaandele Welt am Sonntag.
Seni polnud sarnast nähtust Saksamaal registreeritud.
Täpsest olukorrast ülevaate saamiseks, kogutakse kõigist liidumaadest kokku faktid sarnaste juhtumite kohta, ütles BKA. Kogutud info põhjal otsustab BKA, millised meetodid võetakse kasutusele, et nähtusega üleriiklikult võidelda.
Rootsi noorsoofestivalil ahistatakse tüdrukuid juba aastaid
Rootsi politsei on vaikinud noorte tüdrukute ahistamisest pealinnas Stockholmis korraldataval Euroopa suurimal noorsoofestivalil We are Sthlm, kuigi see on aset leidnud juba kaks aastat järjest, kirjutas ajaleht Dagens Nyheter.
Ahistajad on mitmel puhul välismaist päritolu noorukid.
Eelmisel kevadel üritas politsei sekkuda ja lasteahistamisele piiri panna, kuid tulemusteta.
«Noored mehed hõõruvad ennast rahvahulga seas väiketüdrukute vastu nagu eelmiselgi aastal,» kirjutati ajalehe kätte sattunud materjalis.
Avalikult on politsei teatanud, et festival möödus rahulikult.
Politsei eestkõneleja Varg Gyllanderni sõnul ei oska ta arvata, miks asi on maha vaikitud. «Sellest oleks kindlasti pidanud rääkima,» ütles Gyllanderni.
Slovakkia peaminister tahab keelata moslemitele riiki sisenemise
Slovakkia peaminister Robert Fico kordas Kölni massiahistamisi kommenteerides oma mõtet, et massimigratsioon toob kaasa ainult probleeme, mistõttu ta tahab sulgeda moslemitele riiki sisenemise.
Robert Fico ütles, et ta hakkab võitlema migratsiooni vastu moslemitega asustatud riikidest, hoidmaks ära massiahistamisi nagu Saksamaal uusaastaööl või terrorirünnakuid nagu Pariisis, edastas Deutsche Welle.
Fico lisas, et Bratislava ei võta kunagi vabatahtlikult vastu otsuseid, mis võiksid viia sealse moslemikogukonna tekkimiseni.
“Multikultuur on fiktsioon, kui me laseme migrandid sisse, siis seisame silmitsi taoliste probleemidega,” ütles ta.
Merkel surve all peale Kölni massiahistamisi
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel seisab vastakuti mässuga tema enda kristlike demokraatide parteis (Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit), mille rohkem kui 40 poliitikut allkirjastab petitsiooni, et sulgeda asüülitaotlejatele Saksamaa piirid.
Poliitikutel on plaan panna ettepanek hääletusele järgmisel parteikoosolekul 26. jaanuaril, kirjutas The Telegraph.
Merkel langes tugeva surve alla pärast Kölni aastavahetuse sündmusi, kui selgus, et naiste seksuaalahistajate seas oli ka varjupaigataotlejaid. Üle 650 naise on esitanud Kölnis kuriteokaebuse ning ligikaudu 45 protsenti kaebustest moodustavad seksuaalrünnakud.
Soovitakse, et kantsler Merkel muudaks oma avatud uste pagulaspoliitikat. Kristlike demokraatide petitsioon kutsub üles sulgema piire varjupaigataotlejatele, “kes soovivad siseneda Saksamaale illegaalselt läbi ohutu kolmanda riigi”. Praktiliselt hõlmab see peaaegu kõiki asüülitaotlejaid, kes peavad Euroopa Liidu kahtlase Dublini regulatsiooni alusel varjupaika taotlema selles riigis, kuhu nad esimesena saabuvad.
Saksamaa saadab juba praegu Austria piirilt tagasi sadu migrante päevas, kuna migrandid plaanivad tegelikult rännata läbi Saksamaa, et nõuda asüüli Taanis või Rootsis. Samas lubatakse neil tuhandetel, kes ütlevad, et nad tahavad varjupaika Saksamaal, siseneda hoolimata sellest, et nad on tulnud teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Partei peasekretär Peter Tauber kutsus üles Saksamaa liidumaid deporteerima päevas 1000 migranti, kellele on asüüli andmisest keeldutud. Selle üleskutse taustal on samuti Kölni rünnakud, milles osales migrante, kelle varjupaigataotlus oli tagasi lükatud, kuid kes olid endiselt Saksamaal. Praegu lükkavad Saksa võimud 2000 varjupaigataotlusest tagasi pooled ehk ligikaudu 50 protsenti. Deporteerituid on aga tunduvalt vähem.
Saksa seadused näevad ette, et asüülitaotlejaid ei tohi deporteerida riikidesse, kus nende elud võivad ohtu sattuda. Selliseks riigiks on näiteks Süüria. Paljud migrandid on oma dokumendid hävitanud selleks, et öelda, et nad tulid Süüriast, ning nende päritolu on väga raske määrata. Mõned riigid keelduvad aga oma kodanikke tagasi võtmast.
Norra istutab põgenikud ratta selga ja saadab tagasi Venemaale
Põhja-Norra politsei on asunud jalgrattaid koguma, et panna nende selga 5500 põgenikku ja saata nad tuldud teed tagasi Venemaale, vahendas Norra telekanal TV2.
Norra immigratsiooni- ja integratsiooniminister Sylvie Listhaug leiab, et need 5500 põgenikku, kes tulid mullu riiki Vene-Norra piirilt Storskogi piiripunktist, tuleb sama teed tagasi saata.
Pärast immigratsiooniseaduste karmistamist on Norra võimudel rohkem õigusi saata riigist välja pagulasi, kellel on luba viibida mõnes teises riigis. Paljud muus riigis viibimise loaga saabujaid on tulnud Norrasse just läbi Borisoglebsk-Storskogi piiripunkti, ja jalgrattaga, sest Venemaa võimud keelavad seda piiri jalgsi ületada ning Norra seaduste järgi ei tohi autojuht vedada riiki reisijaid, kui tal pole selleks vastavat dokumenti.
Oktoobris kirjutas ka BBC, et selle piiriületuse eripära tõttu käib Venemaa piiriäärsetes asulates agar rattamüük, 200 dollarit tükist. Tavaliselt läbivad põgenikud rattal enne piiri kõige rohkem 120 meetrit – see teeb BBC arvutustel 1,6 dollarit meetrist, mis on ilmselt maailma üks kõige kallimaid teekondi.
Nüüd on Norra politsei ja piirivalve hakanud jalgrattaid koguma, et illegaalid maalt välja saata. Norra telekanal lisab, et migrandid saavad jalgrattaid osta Venemaalt piiriäärsetelt elanikelt, aga pärast Norrasse jõudmist jätavad need tee äärde kraavi, Norra riigi koristada. Osa jalgrattaid on võimud viinud prügimäele.
