Saadetud:
Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves
Eesti Vabariigi Valitsus
Eesti Rahvusringhääling
Ajaleht Postimees
Täna, 23. augustil 2016 möödub 77 aastat 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud lepingust, millele ja juurdelisatud salaprotokollidele kirjutasid alla hitlerliku Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja stalinliku Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov.
Mainitud sobingu salaprotokollid nägid ette Euroopa riikide ja rahvaste jaotamist omavahel. Pisut rohkem kui nädala pärast algas Euroopas II Maailmasõda.
1939. a. sügisel suruti Eesti Vabariigile Nõukogude Liidu poolt peale nn baaside leping. Lepingut rikkudes okupeeris N Liit iseseisvad Balti riigid 1940. a. suvel.
Just mainitud lepingutest said alguse Nõukogude kommunistlik okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, mainitud iseseisvate riikide anneksioon ja inkorporeerimine N Liidu koosseisu. Ütlematagi on selge, missuguseid äraarvamatuid kannatusi sobingud ja nende lisaprotokollid Balti ja Ida-Euroopa riikide rahvastele kaasa tõid.
Mis tahes okupatsioonidele on alati ja kõikjal osutatud vastupanu (la résistance). Vastupanu kõrgpunktiks Balti riikides oli Tartus 23. augustil 1979 koostatud 45 kodaniku märgukiri Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile ja teistele rahvusvahelisele instantsidele. Maailma avalikkusele sai mainitud dokument peatselt tuntuks Balti Apelli (The Baltic Appeal), 23. august aga Rahvusvahelise Musta Lindi Päevana (International Black Ribbon Day).
1980ndate aastate lõpul, samuti 1990ndate algul meenutasid Balti Apelli ja selle osalisi ka rahvuslikult meelestatud kodanikud laguneva Nõukogude võimu alt vabanevas Eestis.
Nüüd aga, veerandsada aastat hiljem, peab Eesti Vabaduspartei/Põllumeeste Kogu kahetsustundega konstateerima, et Baltimaade ja Ida-Euroopa rahvaste saatuse jaoks ajaloolisel päeval, 23. augustil, pole ei Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ega ka vabariigi tulevase presidendi kandidaatidest ükski (kõnelemata valitsuserakondadest) niivõrd olulise sündmuse puhul ikestatud rahvaste (Captive Nations) saatuse ajaloo kohta sõna võtnud või arvamust avaldanud.
Eesti Vabaduspartei/Põllumeeste Kogu on viimaste aastate jooksul kujundatud olukorrast, täpsemalt – suhtumisse 23. augusti 1979 Balti Apelli ja kõnealuse sünge aastapäeva tähistamata jätmisest nördinud. Peame poliitiliselt lubamatuks ja häbiväärseks Rahvusvahelise Musta Lindi Päeva täielikku mahavaikimist Eesti Vabariigis. Seesugune suhtumine ei tee au meie praegusele valitsusele – demoraliseerides veelgi rohkemal määral järeltulevaid põlvkondi Eestis.
23. augusti 1979 Balti Apelli koostajad ja selle dokumendi eest GULAGis pikaajalist vabadusekaotuslikku karistust kandnud (praeguseks täielikult rehabiliteeritud) kodanikud, samuti Eesti Vabaduspartei/Põllumeeste Kogu juhatuse liikmed leiavad, et on aeg hakata Eesti Vabariigi lähimineviku pöördelistesse sündmustesse suhtuma ausalt, täie vastutustundega, midagi või kedagi avalikkuse eest varjamata.
Loodame, et praegune kahetsus- ja häbiväärne, võimuvõitlusesse takerdunud suhtumine 23. augusti tähistamisse Eesti Vabariigis edaspidi ei kordu.
Teeme ettepaneku kuulutada 23. august Eesti Vabariigis igal aastal riiklikuks tähtpäevaks koos selle väärilise tähistamisega.
Tartus, 23. augustil 2016
Juhatuse nimel: Rein Koch, Märt Kunnus, Kalju Mätik, Mart Niklus, Erwin Pari, Tõnu Ojamaa
Kontakt: Rein Koch (esimees, füüsik) rein.koch@ut.ee, telefon: 55 10314
