22. septembri õhtul osales peaminister Jüri Ratas New Yorgi Eesti Majas peetud Eesti, Läti ja Leedu kogukondade vastuvõtul, mis oli pühendatud suurpõgenemise 75. ja Balti keti 30. aastapäevale. Fotol koos Marianne Vanaselja ja Külli Rannamäega. Foto: Eesti New Yorgi peakonsulaat / Facebook
Peaminister Jüri Ratas kõneles Maailma Majandusfoorumi kõrgetasemelisel kestliku arengu konverentsil New Yorgis üleilmsetest väljakutsetest ja digilahenduste kasutamisest kliimamuutuste pidurdamisel ning tõi esile vajadust tihedamaks koostööks riikide ja ettevõtjate vahel.
Pariisi kliimakokkulepe näitas peaminister Jüri Ratase sõnul, et ühiste oluliste eesmärkide nimel suudavad riigid ambitsioonikaid kokkuleppeid sõlmida. „Eesti on kliimamuutuste pidurdamisele pühendunud ning see on ka üks prioriteet, millega tegeleme järgnevatel aastatel ÜRO julgeolekunõukogus,“ lausus peaminister.
„Paljudes riikides on häid lahendusi, kuid nendest teatakse vähe. Peame jagama oma kogemusi ja teineteiselt õppima. Eesti saab panustada digilahenduste ja teadmistega, mis aitavad säästa energiat ja keskkonda,“ ütles peaminister. Eesti on toetanud arengumaadele suunatud kliimaprojektide elluviimist näiteks Bangladeshis, Myanmaris, Grenadas ja Gruusias.
Ratase sõnul tuleks enam tähelepanu pöörata sellele, kuidas kliimamuutused mõjutavad maailma julgeolekuolukorda. „Näeme seda näiteks Malis, kus Eesti sõdurid aitavad tagada julgeolekut,“ ütles peaminister. „Rahu ja stabiilsust on võimalik saavutada vaid siis, kui tegelda konfliktide põhjustega ning teha seda rahvusvahelises koostöös,“ lausus Ratas. Euroopa Liidu liikmesriigid on koos suurimad ÜRO rahuvalve, aga ka kogu ÜRO eelarve rahastajad ning suurimad humanitaarabi andjad.
Ratas märkis, et uued digilahendused panustavad võitlusesse kliimasoojenemisega. „Tuleb kasutada rohkem ja efektiivsemaid lahendusi, näiteks e-valitsemist, digitaliseerida süsinikumahukaid tööstusharusid ning koguda ja analüüsida andmeid keskkonnaseisundi paremaks mõistmiseks,“ lausus peaminister. Samuti pidas ta oluliseks valmisolekut küberohtudega toimetulekuks.
„Eestis antakse näiteks sada miljonit digiallkirja igal aastal ning väga suur osa asjaajamisest toimub digilahenduste abil,“ ütles peaminister. „Süsinikumahukates tööstusharudes nagu energeetika, logistika või tootmise digitaliseerimine võib muuta protsesse tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks,“ sõnas Ratas.
Ratas pöördus oma sõnavõtus ka suurte tehnoloogiaettevõtete juhtide poole ning tõi esile Eesti tehnoloogiaettevõtete algatust rohelisemasse tulevikku panustamiseks. „Ettevõtetel on võimalus suunata tarbijate käitumist ning eeskuju näidata. Alustades näiteks oma ettevõtte tegevuse keskkonnasõbralikumaks muutmisest,“ sõnas peaminister.
33 Eesti ettevõtet allkirjastasid möödunud nädalal Tallinna digitippkohtumise raames roheleppe, millega nad nõustusid viima oma tegevuse 10 aastaga üle täielikult keskkonnasäästlikele alustele.
Maailma Majandusfoorumi kestliku arengu kõrgetasemeline konverents tõi kokku nii avaliku kui erasektori juhid ja eeskõnelejad, et otsida mitmete arutelude käigus lahendusi suurtele üleilmsetele väljakutsetele, mis kaasnevad kiire tehnoloogilise arengu, ebavõrdsuse suurenemise ning kliimamuutustega.
Ratas kohtus ka Maailma Majandusfoorumi asutaja ja tegevjuhi professor Klaus Swabiga, kellega arutati Eesti ja Majandusfoorumi koostöö tihendamist.
