Ehkki Eesti majandus kiratseb juba mitmendat aastat ja majanduskasv on jäänud nullilähedaseks, on palgad tõusnud hoogsalt. Kui võtta arvesse ka olematut hinnatõusu, tegelikult juba üle kahe aasta kestnud hindade langust, tähendab see, et keskmine reaalpalk on kasvanud veel kiiremini.
Kõige kiiremini kasvasid Eestis palgad vahetult enne finantskriisi 2007. ja 2008. aastal, ületades kohati 20 protsenti. See tähendab, et buumiaja harjal kasvas keskmine palk enam kui viiendiku võrra aastas. Paraku sõi kiire inflatsioon toona suure osa sellest palgatõusust ära.
Eesti väljus suurest kriisist suhteliselt kiiresti ning eelkõige tänu asjaolule, et ettevõtted ja töötajad said olukorra tõsidusest aru ning töötajad olid vabatahtlikult nõus palkade alandamisega. Tõsi, lisaks sellele toimusid ka massilised koondamised.
Alates 2009. aasta algusest kuni järgmise aasta esimese kvartalini keskmine palk langes. Samal ajal kui nominaalpalkade langus kestis viis kvartalit, kahanesid reaalpalgad üsna kõrge inflatsiooni tõttu peaaegu kolm aastat, täpsemalt 11 kvartalit 2011. aasta teise kvartalini.
2011. a. kolmandas kvartalis kasvasid palgad juba 1,3 protsenti ja sealtmaalt jätkus palkade kasv. 2014. a. esimeses kvartalis kasvasid palgad keskmiselt 6,7 protsenti ning 2015. a. teise kvartalini oli palkade kasv jõudnud 8,3 protsendini.
