“Veeretan kasvõi kivi kukilt, aga siit pean ma tõusma!” hüüab paiseleht (coltsfoot), kelle kollaseid õisi tihti ekslikult võililledeks peetakse. Lähim vaatlus kinnitab, et taim ei ole sugugi võilille moodi, tal puuduvad esialgu lehedki. On vaid lihavad varred ja õied, mille kadudes jäävad vaid hiljem ilmuvad lehed ja siis kaob see taimeke pea tundmatult üldrohelusse. Praegu on aga paiselehe lühike, kuid kuldne tähetund. Imeilus erekollane kaunistab eelkõige vaese pinnasega jäätmaid, mis särtsu vajavadki. Fotod: Riina Kindlam
Esimene tänavune avastusretk tasatärkavasse loodusesse viis Tormilinnu lipkonna hundude ja skautide pered 30. märtsil pealinnast Pakri poolsaarele, vana ja uhke ning hiljem ka keerulise ja traagilise ajalooga paik. Me ei peatunud Paldiski linnas, vaid sõitsime sellest läbi ning tegime ca 8 km jalgsimatka ringi ümber Pakri neeme ehk poolsaare Soome lahte ulatuva tipu.
Alul kõndisime mööda vana raudteetammi, kus kohati asuvad kahurite sihtimise ehk “pöördepunktid”. Seal tulid vastu ka otsitavad ja oodatud esimesed sinililled. “See pole mingi sini, vaid lillalill!” täheldasid tüdrukud. Eks nende õitevärv veits küsitav ole. Järgmised teele jäänud tärkajad olid kollased paiselehe õied ja üheksavägise (great mullein) esimesed tagasihoidlikud valgeviltjad lambakõrvasarnased lehed. Teatavasti kasvab see kollase hiiglasliku õienuiaga taim suve lõpuks kuni 140 cm kõrguseks, nii Eestis, kui Põhja Ameerikas.
Paldiski tuulepargi alale jõudes vaatasime rohkem üles, kui varvaste ette. Kokku 18 elektrituulikut, mis asuvad u. 125 hektari suurusel maaalal, kõrgusid metsa kohal, heites sellele varje oma keerlevate tiivikutega. Üks sookurepaar lendas pealtnäha muretult nende lähedalt mööda, aga huvitav, kas linnud julgevad pesitseda puudes, kui sellised varjud pidevalt üle pea vuravad? Mürast rääkimata. Kui puude vahelt jäi silmanurka tiiviku liikumine, oli kogu aeg selline tunne, et seal on lind, ja miks mitte kiskja?
9 Paldiski tuulepargi tuulikut kuuluvad Nelja Energiale ja teine 9 on Eesti Energia omanduses. Nelja Energia elektrituulikute koguvõimsus on 22,5 MW ja aastane elektritoodagn 67 GWh on nende “tüvedel” kirjas. Tuulegeneraatorite tootja on Ameerika suurkontsern GE Saksamaal paiknev tuulikuid tootevharu. (Lisainfo: neljaenergia.ee) Igal tuulegeneraatoril oli ka hoiatus: “Ettevaatust jääoht! Hoiduda ohutusse kaugusse! Temperatuuril alla +3 °C võib seisvate tuuliku labadele niiskusest tekkinud jää labade uuesti pöörlema hakkamisel eemalduda tükkidena! Jäätükkide poolt tekitatud kahju eest omanik ei vastuta.” Õnneks oli tol päeval 4 kraadi sooja.
Mitme ajastu kaitserajatised, mõned ka erinevate ajastute koondrajatised (nt tsaariaegsete paekivimüüridele rajatud nõukogude betoonist lisad), ilmusid tontidena kohati pajutibudest säbrulise võsa vahelt, kuid tunda oli, et selles paigas on veel nii palju salapärast ja nähtamatut; maaalust ja merealust, peidetut ja kadunut.
Lõpuks jõudsime merekaldani. Seal avanevast maailmaloomise ajaloost kivikihtide näol ja ka 100-, aga ka pea 300-aastasest tuletornidest ja esimesest vastutulnud kohalikust loomast – süsimustast rästikust – juba järgmises lehenumbris.
Riina Kindlam,
Tallinn