9. märtsil 900 aastat tagasi märgiti Otepää linnust esimest korda kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Otepää Linnamäel toimunud arheoloogilistel kaevamistel leitud nooleotsad viitavad samuti 1116. aasta lahingule.
Ajaloolaste eestvõttel tehti 9. märtsil retk Linnamäele, et ammuseid sündmusi meelde tuletada. Sellega algasid Otepää esmamainimise üheksasajandale aastapäevale pühendatud üritused.
Ajaloolasest Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu näitas 1116. aasta Novgorodi esimest leetopissi, kus on tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova (karu pea – vene k.) neljakümne pühaku päeval”. Selliseid teateid on leitud ka teiste linnade leetopissidest.
“Ega meil Eesti linnuseid, Eesti asustatud punkte nii vara nimetatud pole. Enne seda on nimetatud ainult Tartut ja Keava linnust. Kolmanda Eesti tähtsama keskusena on mainitud Otepääd. Otepää linnust on küll arheoloogiliselt palju uuritud, kuid konkreetselt selle päevaga seotud leide on ääretult vähe. Põhiliselt on tegu venepäraste nooleotstega. Neid on lausa 11 eksemplari, mida võiks dateerida 1116. aastasse,” rääkis Mäesalu.
Ain Mäesalu juhtimisel tõusid ajaloohuvilised väärika juubeli puhul Linnamäe tippu, Mäesalul oli kaasas Euroopa ühe vanema – samalt Linnamäelt leitud 14.-15. sajandi vahetusest pärit püssi osade põhjal taastatud relva koopia.
Mäesalu laadis püssi nagu vanasti, tõestamaks, et juba keskajal kasutati Linnamäel head relvastust.
Otepää vallavanema Kalev Laulu sõnul saabub pidustuste kulminatsioon suvel – 1.-2 juulil, kui Otepääl toimub retrofestival, mis toob kohale erinevaid 80.-90. aastate muusikuid nii Eestist kui ka välismaalt.
Otepää esmamainimise 900. aastapäeva üritused kestavad kuni uue talveni.
