Organic Estonia koostöös EASi, Eesti Toiduliidu ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga korraldas 1. detsembril Tallinnas tasuta toidutöötlejaid, põllumehi ja mahetootjaid ühendava Saksa sihtturu seminari, et tutvustada kasvava Saksa turu ootusi.
Mahepõllumajanduse turg on perioodil 2004–2014 kasvanud pea kolmekordseks ning kümne aastaga on niššiettevõtlusest saanud arvestatav majandussektor terves maailmas. 172 riiki viljeleb mahepõllumajandust. Ainuüksi 2014. aastal suurenes Euroopa maheturg 7,6%. Globaalne maheturu käive oli samal aastal juba 72,5 miljardit eurot. Erinevate riikide kogemusel pööratakse võrdselt tähelepanu nii mahepõllumajandusele kui tavapõllumajandusele, sest mõlemal on oma tarbijaskond ning nõudlus.
“Me vajame kasvaval Saksamaa maheturul juurde mahedaid kaunvilju, nisu ja kaera. Näiteks Leedu on nüüdseks saanud meie kõige olulisemaks põldherne sissetoojaks ja Eesti võiks samuti seda võimalust kasutada. Eestis võiksite edukalt eksportida toorainet, mida Saksamaal tõesti vajatakse. Samas tuleks luua ka oma riigile selge ja eristuv kuvand – puhas põhjamaa – et paremini müüa. Mõelge ka tooraine väärindamisele, sest tooraine eksportijana on kasum teie jaoks väiksem kui väärindatud toodete puhul. Mõlemale on aga turgu,” kinnitab Saksmaa üks juhtivaid mahetoodete spetsialiste Diana Schaack.
Eesti mahepõllumajanduses, eriti puu- ja köögiviljakasvatuses on kasutamata potentsiaali. Lähtekoht on hea: tänase seisuga on Eesti mahepõllumajandusliku maa pindala osakaalult 3. kohal Euroopas (170 797 ha mahepõllumaad) ning 5. kohal kogu maailmas. Samas pole Eesti mahepõllumaa tootlikkus piisav. Üheks põhjuseks on asjaolu, et seni on Eesti mahepõllumajanduse maade edukust hinnatud keskkonnaaspektist lähtudes. Nüüd peaks ka majandusliku ja ettevõtluse aspekti eesmärgiks seadma. Eriti olukorras, kus teame eduka mahemaa Taani imetlusväärseid numbreid: Taani käive pea sama suurelt põllumaalt kui meil on ligi 30 korda suurem.
Arengufondi 2015-2016 võiduidee “Organic Estonia” eestvedaja Krista Kulderknup: ”Maailma maheturg kasvab. Eestis jaekettides on näha, kui pikaks on meie maheimpordi letid muutunud. Ligi 40 mahe- ja ökokaupluse sortiment on enamuses mujalt sisse toodud. Nüüd tuleks tähelepanu pöörata meie põllumaa tootlikkusele, suuremale koostööle ühistutes ning suurtööstusega, et siseriiklikku turumahtu kasvatada. Näiteks eelneva 5 aastaga on igal aastal Saksamaale loodud juurde ca 50 uut mahepoodi ja kauplust. Kõik see näitab, et tarbijad teevad järjest rohkem teadlikke valikuid oma tervise nimel nii Eestis kui välismaal. “
Taani maheturu edu taga on osaliselt kasvav Saksa maheturg, mille nõudlusega kohalikud Saksa tootjad ei jõua sammu pidada. Taani viib 48 protsenti oma ekspordist Saksamaale. Sama võimalus oleks Eestil – alustada oma maheeksporti Saksamaale. ”Ka loomaliha on meie turule oodatud,” kinnitab Diana Schaack,” samuti marjad ja pooltooted nagu kaerahelbed, lihapallid, leivatooted. Et asi hästi õnnestuks, peaks tooteid müües väärtustama teie oma päritoluriigi looduslikku keskkonda.”
Kas me pole aga hiljaks jäänud? Asume lähtepunktis, kus meie maheturu omatoodangu käive on üsna väike. Märgistatud kohalik mahetoodang tuleb 1679 maheettevõtjalt ja selle käive 2014. a. oli Konjuktuuriinstituudi andmetel vaid 11,4 miljonit eurot. Esmakordselt analüüsiti oktoobris 2016 Eesti maheeksporti, mis oli 19,97 miljonit eurot (s.o 2% põllumajandussaaduste ekspordist), mida teostas 21 ettevõtet. Taani vastavad näitajad on 935 miljonit eurot siseturu käivet (koos impordiga) ning 230 miljonit eurot ekspordikäivet. “Ei ole Eesti hiljaks jäänud ekspordiga,” kommenteerib Diana Schaack, “Maheturg kasvab kõigis Euroopa maades.”
Eesti tootjatel on täna võimalus osa saada maailma 72,5 miljardilise euro suurusest maheturust. Et püüda mahesektori globaalse kasvu kõrget marginaali, tuleb tegutseda süsteemselt ja intensiivselt.
“Eesti mahesektori potentsiaal on kasvatada 5 aastaga maheeksport vähemalt 100 miljoni euroni, luues vähemalt 1000 töökohta maapiirkondadesse ainuüksi põllumajandussfääris,“ prognoosib Krista Kulderknup. “Selleks tuleb meil tegutsema hakata mahepõllumajandussektori terviklahenduse väljatöötamisega ning alustada mahemajanduse kõrval ka puhta riigi kuvandi loomisega, andes puhta riigikuvadi põllumajandustoodetele toeks.”
Helen Arusoo
