EELK jumalateenistus 13. märtsil 2022 toimus Zoomi vahendusel. Osalejaid oli 30. Ehk pisut enamgi. Teenistuse pidas õp Markus Vaga. Ta oli jutluse teemaks valinud “Kahevahel”, mis põhines LK 4.113. evangeeliumil.
Kokkuvõtlikult rääkis õp Vaga, et meie kristlastena elame – nagu kõik inimesed maailmas – kahe olukorra vahel, vastandlikus olukorras – ühel pool, patt ja kurat, ja teisel pool lunastus ja Jumal. Ja see tihti tekitab meile probleeme igapäevases elus. Kumma poole pöörame? Missugust elu elame – kas teenime Jumalat või maailma? Sarnast olukorda kujutatakse ka tihti koomiksites, kus ühel õlal seisab väike kurat ja teisel väike ingel ning nad vaidlevad ja proovivad mõjutada inimest tegema head või paha.
Jeesus leidis ennast olukorras, kus ta oli kahe vahel, nagu kuulsime täna pühast sõnast. Ta oli läinud kõrbesse, kus ta viibis 40 päeva. Ja seal olles tuli tema juurde saatan, kes kiusas Jeesust. Ta näitas Jeesusele igasuguseid asju, mis meid, harilikke inimese mõjutaks mitte alati õiget otsust tegema. Sest meie loogika on tihti niisugune, mis annab seletuse käitumisele ning siis see seletus vabastab meid kohustusest.
Aga Saatan ei ütelnud Jeesusele kõrbes, et ta muudaks kivi leivaks. Kui loeme hoolega, mida piibel meile õpetab, näeme, et Saatan tegelikult küsis, kas Jeesus on tõeliselt Jumala poeg. Sest kui Ta on, siis tal peaks kindlasti olema võim seda lihtsat asja teha. Tegi ta ju igasuguseid imesid. Kaana pulmades muutis Jeesus vee viinaks. Ja Jeesus võttis mõne leiva ja kala ja andis viiele tuhandele inimesele piisavalt süüa. Ei, vaid Saatan kahtles Jeesuse Jumalikkuses. „KUI sa oled Jumala poeg, siis sa peaksid seda suutma…“
Jeesus vastas lihtsalt, et inimene ei ela ükspäinis leivast. Aga kas meie otsus oleks olnud sama kui Jeesusel? Kas oleksime sattunud saatana lõksu?
Tänane evangeeliumi tekst õpetab meile tähtsa õpetuse vabadusest ja otsuste tegemisest. Aegade algusest on inimesel olnud õigus otsustada oma olukorra üle. Ja see on andnud meile vabaduse. Aga see tähendab, et inimene on võimeline ka vale otsuse tegema, ja sellega oma vabaduse ära andma. ..
Jeesuse olukorras ei olnud probleemiks nälg ega Jeesuse võim muuta kivisid leibadeks. Ei. Vaid küsimus oli, kas Ta usaldab ja usub Jumalasse või kas Jeesus usaldab ise ennast. Ja see on ka tihti meie probleem.
Meil on samasugune vabadus. Meil on vabadus iga päev otsustada, mida meie teeme – kas head või kurja, õiget või vale, jne. Ja sageli on see valimisevabadus lihtne asi. Aga siis, kui saatan astub ette, ja proovib meid petta, muutuvad asjad keeruliseks.
Tema proovib inimesele seletada, et kristlasena – usklike inimestena – meil ei ole üldsegi vabadust. Mitteusklik maailm tihti ütleb sama asja – et ta usuga ei taha tegeleda, sest ta tahab nn “vabadust”.
Need, kes maailmas ei taha Jumalaga tegeleda, sest nad usuvad, et nad „otsustavad oma elu üle“ ja nendel on „oma vabadus“, on juba oma vabaduse ära andnud. Kurat petab neid ja ütleb, et Jumal võtab vabaduse ära ja et maailma ebakristlik elu on vabadus.
Inimesi on lihtne petta uskuma, et ristiusu elukomme võtab neilt vabaduse ära.
Tegelikult ristiusu elu annab meile iga päev vabaduse otsustada ja elada nagu tahame. Kristlastena teame, et usus elamine on tõesti kõige parem otsus, mis annab meile rohkem vabadust. Otsus pattu teha võtab meilt selle vabaduse ära.
Peame meeles, et Saatan kasutab ka piiblit, et meid eksiteele viia, nagu ta proovis seda teha Jeesusega kõrbes. Kui nad seisid koos pühakoja harjal, tsiteeris Saatan Jumala sõna Jeesusele, 91. laulust:
„Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.”
Mõtleme sellele hetkeks. Kui tihti oleme kuulnud, et keegi kasutab Jumala sõna, et õigustada käitumist, mis tundub vale olema? Saatan on mõjutanud inimesi valesti läbi tuhandete, sõjas, vaenus, repressioonis, jne. Ükski nendest ei ole kristlik käitumine, aga kurjategijad on kasutanud piiblisalme, et neid õigustada. Ja seda juhtub ka tänapäeval.
Ja mis siis juhtub? See-sama maailm, kes ei taha ristiusuga tegeleda, sest nad tahavad „vabad“ olla, süüdistavad kristlasi, et nad on silmakirjatsejad. Ja nii saatan võidab.
Kuidas siis suudame elada nii, et elame Jumala armastuses ja Tema sõna all? Kuidas hoiame ennast eemal Saatana mõjust meie elus? Vastus on lihtne – palvetame ja loeme piiblit, et paremini aru saada, mida see meile õpetab. Siis suudame paremini tunda ära, kui meid proovitakse eksitada. Ja kui meie lihtsalt ei tea, kuidas ja mida olukorras teha, võime alati abi paluda, nagu apostel Paulus meid manitseb:
„Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse“ (Room.10:13)
Siis leiame, et isegi kui keegi proovib piibli läbi meid eksitada, suudame vastata, et meie kristlastena nii ei käitu ega ela. Meie oleme Jumala lapsed ja meie kuulame ainult Tema sõna. Meie ei ela üksnes leivast ehk maailma soovidest, vaid me elame rahus ja armastuses ja me kummardame ainult Jumalat ega taha teda iialgi kiusata. Ja kui nii elame, siis leiame, et oleme tõesti vabad ristiinimesed. Aamen.
Järgnes palve ja õnnistamine ning eestpalved Ukraina ja Eesti eest koos Eesti hümni viimase salmiga, nagu see kombeks on olnud kõik meie “pagulasaastad”. Tänud edastati organistile ja eeslauljale Mall ja Leevi Kiilile ning tehnilise töö eest Rauno Jõksile.
Aime Andra
