Hiljut tähistati Connecticutis Martinsonide peres samal päeval nelja ligistikku olevat sünnipäeva. Kaks neist olid juubelid. Alljärgnevalt mõned andmeid Kol.-ltn. Jüri Martinsoni elukäigust tema suurjuubeli puhul.
Jüri Martinson sündis 12. juulil 1936 Tallinnas Põllumeeste Kogu rahvasaadiku, riigikogu liikme Märt Martinsoni ning Maanaiste Keskseltsi kodumajandusinspektori Mari Kõiva Martinsoni 6-lapselisse perre viienda lapsena. Kuni 1944 aasta sügiseni elas ta isatalus Riiskal Pärsti vallas, Viljandimaal.
Septembris 1944 võtsid sakslased kinni randa sõitjate auto, kus viibis ka Mari Martinson nelja lapsega, küsitledes neid hommikuni. Nii jäädi maha paadist, millega prof. Uluots Rootsi jõudis. Otsustati siis Saksamaa kasuks, sest polnud enam võimalik saada ühendust isa ja kahe vanema pojaga, kes pidid suunuduma teist teed kaudu Rootsi. Loodeti, et peale sõda ehk kohtutakse. Isa vangistati. Ta suri 1948. aastal. Kaks vanemat last küüditati 1949. aastal. Tagasi Eestisse said nad seetõttu, et tädi oli nendega vabatahtlikult Siberisse kaasa läinud ja emal õnnestus neile saata arstirohtusid Ameerikast.
Jüri õppis Geislingeni algkoolis kuni emigeerumiseni Connecticuti osariiki 1949. a. mais. Seal töötas Jüri alul suviti talutöödel ja ülikooli ajal 3 suve Lakewoodis Must & Co. juures.
Jüri oli aktiivne eestlaste ühiskondlikus tegevuses. Ta lõpetas Connecticuti Eesti Täienduskooli, oli tegev skautluses algusest peale, laulis Conn. segakooris, oli üks Conn. Noorteringi asutaja, tegeles Conn Eesti teatris, jne. Jüri kaotas oma ema 1958. aasta sügisel. Peale suvekooli viimast kursust 1959. aastal, lõpetas ta Conn. Osariigi Ülikooli keemia teaduskonna B.S. kraadiga ja ROTC kui “Distinguished Military Graduate” ning ülendati tegevväe nooremleitnandiks ning siirdus Labor Day ajal Ft. Benning’i. Peale jalaväe ohvitseride põhikursust, langevarjurite kursust ja “Ranger” treeningut saadeti ta Saksamaale, kus ta oli nii rühma-pataljoni-luurerühma- kui ka kompanii ülem ning staabi operatiivülema asetäitja. Saksamaalt naastes ülendati ta kapteniks.
1963-1965 oli Jüri Martinson Rensselaer Polytechnic Institute’s, Troy, NY Military Science osakonnas assisteeriv professor. Ta uuendas seal suhteid Syracuse’s elava, juba Geislingeni päevilt tuttava Kubja perekonnaga ning abiellus nende tütre Evega 1965. aastal. Seejärel lõpetas Jüri jalaväeohvitseride kõrgema kooli Fort Benning, GA, kui “Honor Graduate”. Noorpaar siirdus Kaliforniasse, et Jüri saaks osaleda intensiivses Viet Nami’ keeltekoolis. Seal sündis perre ka esimene poeg Torm. Vietnamis tegutses Jüri 1. Lõuna-Vietnami diviisi operatiivosakonna nõuandjana Mo Duc, Quang Ngai provintsis. Teistkordselt Vietnamis juhendas ta 51. diviisi kojusaatmist.
1967. a. ülendati Jüri majoriks ning ta oli kuni 1969 aastani U.S. Armee transpordikooli õhu- ja strateegilise transpordi osakonna ülem ja hiljem kindralstaabis treening- ja koolide osakonna nõuandjate ülem. 1971-1974 kuulus ta Armor and Engineering Board’i Fort Knox, Kentucky. Lõpetas Command ja General Staff College’i Fort Leavenworth, Kansas 1974 ja ülendati kolonelleitnandiks. Aastal 1976 omandas ta magistrikraadi Euroopa ajaloo alal Missouri Ülikoolis.
1976-1977 oli Jüri Kõrgema taktika osakonna director U.S. Armee jalaväekoolis ja kirjutas esimesed “Kuidas võidelda” (“How to Fight”) käsiraamatud. 1977-1978 määrati ta Pentagoni Armee Operatiiv Osakonda (DCSOPS), kus ta koordineeris jalaväesoomukite arendust. Jüri pidas ka eduka ettekande Kongressis, mis kindlustas U.S. armee varustamise “Bradley” tüüpi soomukitega.
1978-1981 kuulus Jüri Martinson United States Military Academy, West Point’is Staabi koosseisu kui assisteeriv professor ja direktor Euroopa ajaloo fakulteedis. See oli aeg, mil ta vanemad lapsed said NY Eesti Täienduskoolis käia, kus Jüri ka lühikest aega ajalugu õpetas.
Jüri Martinson siirdus erru peale 21 aastat teenistust. Peres kasvas neli eesti keelt valdavat last ja oli aeg leida neile pisut kindlam kodu, kust ei pidnud iga paari või vähema aasta järgi kolima ja koole vahetama. Jüri asus vastutusrikkale kohale Kaman Aerospace Corp. Connecticutis, kus ta töötas kuni pensionieani. See lühendas ka pikki autosõite pühade ja puhkuste ajal vanavanemate juurde. Kõigi nende aastate vältel tutvustas Jüri pere paljudele ameeriklastele Eestit ja Eesti saatust, alates kooliõpetajatest, kes ei saanud aru, miks laps kodus ei räägi inglise keelt.
Jüri Martinson kuulus pikemat aega ka ERKÜ, ÜEKN’i ning The Nordic Press, Inc. juhatustesse, oli Conn. Skaudi ja Gaidi Sõprade Seltsi esimees, on kirjutanud artikleid ning olnud otsitud ja oodatud kõneleja eesti ühiskondades. Töö kõrval ehitas ta Conn. kolides ostetud Tudori stiilis vanast majast ilusa kodu, kus on toimunud mitmeid suuremaid üritusi alates pulmadest ja sünnipäevadest kuni heategevuslike üritusteni nagu Conn. noorte rahvariiete esitlus, mille sissetulek võimaldas Conncticuti Eesti rahvatantsijatel Austraalia ESTO’le sõita. Lapsed osalesid Conn. Eestlaste tegevuses ja neil oli nüüd võimalus lävida teiste eesti soost noortega. Samuti võõrustas Jüri pere mitmeid Eesti haritlasi, kes juhtusid Conn. Osariigi Ülikooli, Eestist tulnud West Pointi kadette ja muidugi sugulasi Eestist. Nüüdseks on osa lapselapsi omakorda rahvatantsijad ja täienduskoolide kasvandikud kas Connecticutis või mujal.
Jüri 80. juubelisünnipäeval olid teda tervitamas kõik 4 last oma peredega, 9 lapselast ja lähedased sugulased ning sõbrad.
Ta elagu!!!
Aime Andra
