Balti riike on pikalt süüdistatud Vene ohuga liialdamises, kuid nüüd tunnevad nad, et neil on õigus olnud, kirjutab USA väljaanne Newsweek. «Meie, eestlased, ei mõelnud nii, et ajalugu lõppes kakskümmend aastat tagasi,» sõnas Eesti kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkov.
2008. aasta sõda Gruusias oli äratuskõneks, kuid enamik Euroopast otsustas äratust edasi lükata, ütles Sakkov ja nimetas praegust Euroopa olukorda mitte juhuslikuks halvaks ilmaks, vaid kliimamuutuseks.
Sakkovi sõnul on Eesti juba Vene-ohule reageerinud ning sõjalisi hankeid tagant kiirustanud ning palunud NATO-l oma pinnale tuua sõjaväelasi ning varustust.
Newsweeki teatel on olukorrale reageerinud ka tavalised eestlased – kaitseliiduga liitunuid on sel aastal kaks korda nii palju kui mullu. Nüüd kuulub kaitseliitu 14 545 inimest.
Selle kuu algul jõudis Vene sõjalaev Läti merepiiri lähedale, kuid Läti kaitseministeeriumi teatel pole sündmuses midagi üllatavalt, sest kokku on neid sel aastal olnud 50 ringis.
Vene sõjalennukid on sõitnud Läti õhuruumi lähistele sel aastal aga ligi 200 korda. Riigi kaitseminister Raimonds Vejonis sõnas Newsweek’ile antud intervjuus, et riik on valmis, kui võimas idanaaber siseneda otsustab. Meil on spetsiaalsed tegevuskavad. «Teeme siseministeeriumiga koostöös õppusi, et meie sõdureid ja politseinikke erinevateks stsenaariumiteks välja õpetada. Kuid muidugi on meil vaja rohkem koostööd naabrite ja NATO liitlastega,» ütles Vejonis.
Leedu on omalt poolt loonud 1600 sõdurist koosneva lahingüksuse, kes suudab vaenutegevusele reageerida kahe kuni 24 tunni jooksul.
