Vihmane ja rõske sügisilm tervitas surnuaia püha teenistusele valmistujaid laupäeval, 7. oktoobril. Oli selge, et teenistust ei saanud pidada väljas surnuaial vihma ja vilu tuule tõttu. Sellise ilma puhul oli aga tellitud kabel ühiseks teenistuseks. Need, kes kabelit pole külastanud ei teagi, et ilus kabel on seest valge marmoriga kaetud laest põrandani. Teenistuse korralduse eest vastutas Lex. Ave. Luteriusu kogudus ja selle õpetaja praost Uudo Tari. Kohal oli koguduse ustav abiesimees hr. Kaup, kes tervitas saabujaid uksel ja jagas tulijaile ilusaid kabelipildiga varustatud laululehti.
Saabunuid tervitas praost Uudo Tari temale omase südamlikkusega. Sisse oli seatud ka väike elektriorel, mille taga professionaalse muusiku tiitlit omav abipraost Valdeko Kangro. NY Pauluse koguduse vaimulik praost Thomas Vaga luges Piiblit Jesaja raamatu 55. peatükist salmid 1-13. New Yorgi Betaania koguduse vaimulik, õpetaja ja arhitekt Leevi Kiil jutlustas teemal "Jumala hääl", suunates meeled tagasi äsja loetud tekstile Jesaja raamatust, kus prohvet Jesaja on Püha Vaimu juhendusel kirja pannud Jumala manitsused, Jumala hääle. Leevi Kiil manitses kuulajaid peatuma ja kuulatama, mis Jumal räägib, kus on kuulda Jumala häält. Ta tõi näiteid Piiblist, kus rahvas ootas Jumala häält ja lootis, et Jumal räägiks tormis, maavärisemistes ja teistes võimsates loodusnähtustes, kuid just siis oli Jumala hääl kuulda vaikses, leebes tuulepuhangus. Kõneleja kinnitas, et Jumala sõna ei lähe Jumala juurde tühjalt, vaid saadab korda, mida Jumal soovib korda saata. Jumala häält on kuulda väga mitmetes olukordades, kuid meie teha on olla valvel ja kuulata, mis ja kus Jumala hääl kuulda on. Jumala sõna kinnitab: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja uk-se avab, selle juure ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!" Meie teha on kuulda Jumala häält kasvõi vaikse koputusena ja avada uks, et Jumal saaks siseneda meie juurde. Hinge toitva jutluse järel laulis kogudus tänuks "Igal päeval tahame, Jumal, Sinu nime kiita…."
Väsimata evangelist ja Jumala sõna kuulutaja, terve oma eluaja Issanda teenimisele pühendanud Valdeko Kangro kutsus veel kõiki neid, kes pole Issanda kutset kuulda võtnud, ennast andma Issandale, kutsuma Jeesust oma südamesse, et siis saada sellise rahu, mida maailm ei suuda inimesele anda ja see rahu on Jeesuse rahu. Ta tõi veel näite kellegist sõbrast, kes oli temale kinnitanud, et ta otsib teed Jeesuse juurde. Kuidas nii, küsis õp. Kangro, sest teed Jeesuse juurde pole vaja otsida, sest Jeesus ise ütles ja ütleb: "Mina olen tee, tõde ja elu". Pole ju vaja otsida, sest Jeesus ise on see tee, mis viib Issanda igavikku, Taevase Isa juurde.
Jumala sõnaga toidetud ja Issanda õnnistuse saanud kogudus lahkus rahus rõskesse sügisilma, kuid rahul selle eest, et jälle kord oli saadud ühiselt peatada Jumala sõna juures ühise kristliku perena.
Airi Vaga