4. juunil 2017 toimub Otepääl Maarja kirikus oikumeeniline Nelipüha ja Eesti lipu jumalateenistus, millest võtab osa Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ning millest rahvusringhääling teeb ka otseülekande. Tänane Eesti, sageli just oma suurte vabaduste idealiseerimisega ei oska vahel päris selgelt näha seda poolt samast ühiskonnast, mis toetab meie ühiskonda kokkuhoidvaid traditsioone.
Meie meediaväljaanded jälgivad väga suure tähelepanuga meie presidendi tegemisi, unustades seejuures kajastada, et Eestil on täna Euroopa noorim peaminister, kes on viimase kahekümne aasta peaministritest ehk kõige tihedamalt seotud kirikuga. Kui meie senised peaministrid on olnud pigem jõuluks kirikus käijad, siis Jüri Ratas on noor mees, kes küll mitte kunagi ei rõhuta oma tihedat sidet kirikuga, aga kes seda sidet tema jaoks üpris loomulikult omab.
Hiljuti rääkis vaibakunstnik Anu Raud eestlaste lemmikvärvigammast ja rõhutas, et tema püüab oma vaipadesse kududa just need värvid, mis omased traditsiooniliselt meie värvitunnetusele. Naljakal kombel oleme meie naabritega ju enda arvates nagu ühesuguses looduslikus keskonnas (ka loodusvärvide osas), aga nagu räägivad meie Eesti kunstiakadeemia kogenud õppejõud, näevad nad lemmikvärvide erisust just läti kunstiüliõpilaste töödes, kes vahel tulnud saama kunstiharidust Tallinnas.
Seega, meil eestlastel on oma lemmikvärvid meie looduses ja meil omad lemmikvärvid elus, mis meile kultuuriliselt eriti kallid ning olulised. Eesti lipu – sinimust-valge värvid on sedavõrd olulised, et lausa meie Põhiseadusse raiutud.
Otepääl on asustatud kohana pikk ajalugu, aga Eesti lipu linnaks saamine on tegelikult üks väga märgiline sündmus selle linna ajaloos. Ajaloolised sündmused võivad ühes või teises kohas toimuda kõrvaltvaataja jaoks ehk suhteliselt juhuslikult, aga põhjalikumal uurimisel näiteks avastame, et Otepääl oli kirikuõpetajaks Jakob Hurt, kelle ametit jätkas Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), noor mees, kes õppis 1878-1883 Tartu ülikooli usuteaduskonnas, saades tuntud teadusmehe ja filosoofi Gustav Teichmülleri õpilaseks, kelle käe all kirjutas ta Tartus oma doktoritöö. Täna saame öelda, et Kaarma köstri-koolmeistri poeg Rudolf Kallas oli meie teadusajaloos esimene eestlane, kes kirjutas teadustöö psühholoogia alal. Eesti omariikluse ajalukku jättis aga väga sügava jälje diplomaadina Rudolf Kallase vend Oskar Kallas, kes tavainimesele ehk tuntum kui kirikuõpetajast vend.
4. juunil 1884. aastal oli “oma värvide saamine” ja EÜS lipu pühitsemine-õnnistamine rahvuslikult meelestatud eesti noorte Tartu üliõpilaste omamoodi vastukäik baltisaksa korporatsioonide võimule vanas ülikoolilinnas. Väga konservatiivses baltisakslaste võimu all olevas Tartus oli eestlastel endale võrdse koha taotlemine akadeemilises maailmas veel üpris keeruline. Võimu ja “eluruumi” jagamisega Emajõe Ateenas polnud baltisaksa seltskond veel harjunud. Just aastal 1884 oli hakanud venestamise ja keskvõimu ambitsioonide laienemise ajastu tõusuajal tekkima eestlastel ka Liivimaa hariduskeskuses veidigi suurem hingamisruum, aga eestlase võimalused olid ka sel murrangulisel ajal veel suhteliselt ahtakesed. Seetõttu läks selles keskkonnas ikka päris palju vaja seda vaimset tugevust (vaimult suur olemist), et saada üle võimuga harjunute üleoleku demonstreerimisest. Pole kahtlust, et taolises ebavõrdsetes oludes mõeldi enam kui tänapäeval oma tegemiste õnnistatusele.
Eesti Üliõpilaste Seltsi noored mehed ei püüdnud konfliktide ärahoidmiseks baltisaksa korporantidega korraldada oma lipu õnnistamist Tartus, vaid võtsid ette ajaloolise tee Tartust Otepääle. Nii ongi viimased paar aastakümmet 4. juunil, mis meie jaoks on tore Lipupäev, võtnud EÜS tänased liikmed hobustega ette ajaloolise tee Tartust Otepääle, et meenutada oma eelkäijate tegemisi, mis kokkuvõttes andis meile nii meie rahvuslipu kui ka riigilipu.
Meie lipu päev, mis ajaliselt langeb kokku kiriklike Nelipühade tähistamisega, on meie looduses üks kauneimaid aegu aastas, sest kaskede lehte minemise aega, kui noored kaselehed imeliselt helerohelised, tuleb kindlasti silmailuks nautida. Kui juutide jaoks on see aeg savouti aeg ehk siis aeg, mis tähistab Jumalalt Moosesele Siinai mäel kümne käsu andmist ja paganlikust ajast oli see lõikustänupüha, siis meie kultuuris on see seotud pigem kevadtööde lõpetamisega. Suvistepühade ajaks oli selge, et on alanud ilus soe varasuvi.
4. juunil 2017 laulavad Otepääle kogunenud kindlasti ka Martin Lipu sõnadele 1922. aastal kirjutatud Enn Võrgu muusikale loodud laulu “Eesti lipp.” Selle laulu sõnad lähevad meile väga hinge ja tahaks loota, et lauldes:
Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda,
Ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
Eesti, Eesti ela sa!
me mõtleks rohkem, kuidas ühiselt eesti elu paremaks teha.
Peeter Järvelaid
