Lüüdia Vallimäe-Mark. “Ruhnu maastik”
Kuni 19. oktoobrini saab Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis vaadata Ruhnu elanikele pühendatud näitust, millega meenutatakse ühtlasi 70 aasta möödumist 1944. aasta augustipäevast, mil saare taludest kõik inimesed peale kahe perekonna Rootsi evakueeriti.
Näitusel võib näha iseloomulikku autentset esemelist materjali, filme ning kunstiteoseid, mis meenutavad ruhnlastega seotud endisi ja praeguseid aegu.
1944. aasta augustikuu sündmus ehk loomuliku saareelu katkestus on loonud Ruhnu kajastamisele kaks tinglikku perioodi: aeg enne ja pärast põlisruhnlaste lahkumist.
Üle 700 aasta oma traditsioonilise elulaadiga järjepidevalt toiminud rootsikeelne kogukond oli lahkunud ning vahetus eklektilisema, saarel sügavamaid juuri mitte omava elanikkonnaga. Uute põlvkondade kohustuseks on aga mäletada minevikku ning tuua esile selle väikesaare võlu ja valu.
Näitusel esitletakse nii autentset esemelist materjali Eesti Rahva Muuseumi kogudes oleva 883 Ruhnust pärit eseme ning sadade joonistuste hulgast, dokumenteerivaid filme ja kunstiteoseid, mis peegeldavad unikaalset saart, selle inimesi oma tegemistes ja ajas läbi aastakümnete.
Ruhnlaste elulaadi, unikaalset loodust ning legendaarset kirikutepaari (1644. aastal pühitsetud Püha Magdaleena kirik on vanim säilinud puithoone Eestis) on oma teostes peegeldanud mitmed Eestiga seotud kunstnikud: Andrei Jegorov, Agathe Veeber, Eerik Haamer, Olga Terri, Vive Tolli, Uno Roosvalt jpt. Näitusel saab vaadata nii nende kui teistegi Ruhnu saarest inspireeritud kunstnike töid.
Ruhnu erilisust ja ehedust aitab külastajateni tuua eriprogramm, mis pakub võimaluse saada lisateadmisi ajaloolastelt ning kunsti- ja loodusteadlastelt; õpilastele on koostatud erinevaid haridusprogramme. Lisainfo www.adamson-eric.ee.
Eesti Kunstimuuseum tänab koostöö eest Eesti Rahva Muuseumi, kelle kogudes on kõige rikkalikum esemeline pärand Ruhnust.
Näituse kuraator on Ülle Kruus ja kaaskuraator Piret Õunapuu Eesti Rahva Muuseumist.
