ERR – Nabala looduskaitseala loomise tõttu on Rail Balticu projekti meeskond lisanud trassivalikutesse kaks Nabalat välistavat trassivarianti.
Kui senise ajakava järgi oli plaanis Rail Balticu eelistatud trassivariant välja valida jaanuaris, siis Nabalasse loodava looduskaitseala tõttu lükkub see kevadesse.
Ettepanek Nabala kaitseala moodustamiseks esitati 2010. aastal. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas ettepaneku käesoleva detsembri keskel ja sellega algas ka looduskaitseala moodustamine. Kavandatava kaitseala pindala on 4650 hektarit.
Kuna Rail Baltic pidi seda ala läbima, tuli Rail Balticu Eesti projektijuhi Indrek Sirbi sõnul trassivalikuid kohendada.
“Tänu sellele, et Nabalast läbiminek on selle loodava looduskaitse ala tõttu osutunud keeruliseks, oleme me joonistanud sinna kaks Nabalat välistavat trassi. Nende analüüs võtab omajagu aega. Me oleme hinnanud, et see võtab kuskil kaks kuud koos täiendavate avalike aruteludega,” ütles Sirp.
Sirbi sõnul on seega mõnevõrra rohkem aega analüüsida ka hiljuti esitatud trassiettepanekuid. Näiteks Harjumaa omavalitsuste juhid esitasid ettepaneku, mille kohaselt kulgeksid Rail Balticu kaubaveod mööda Tallinna ringteed.
Siiski ei saa ettepanekuid teha lõputult. “Planeerimise ajal on võimalik ettepanekuid kogu aeg esitada. Küll aga mingil hetkel sooviksime me eelistatud trassi välja valida, et minna teiste töödega edasi. Meil on vaja selle trassi jaoks koostada ka eelprojekt,” selgitas projektijuht. “Läbi Tartu minevaid ettepanekuid me täna kaalumisele ei võta. Arutelusid võib ju pidada, aga mingid valikud on tehtud,” jätkas ta.
Samal ajal on Leedu viimasel hetkel tulnud välja sooviga, et Rail Baltic läheks läbi Vilniuse. Indrek Sirbi sõnul vajab see põhjalikku analüüsi.
“Kui seni on räägitud, et ühendame Vilniuse Kaunasega ja Kaunasest läheb Rail Baltic läbi, siis nüüd on uus seisukoht, et Rail Baltic peakski läbi Vilniuse minema. Aga see on täna läbi analüüsimata, seega on väga keeruline hinnata, mida ta majanduslikult tähendaks,” ütles projektijuht.
“Kogu selle asja juures on kõige tobedam, et nad tulid sellega välja nii hilja ja nad eeldavad, et see on otsustatud. Peaministrite ja transpordiministrite tasemel on tehtud otsuseid, kus seda varianti sees ei ole.
Meie ja Läti leiame, et seda tuleks arutada ja otsustada, mida sellega siis teha,” rääkis Sirp.
