Eelmisel aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis ühtekokku 76 354 pilv-maa välgulööki, mis on lähedane viimaste aastate keskmisele näitajale.
Ajavahemiku 2005-2012 keskmine on 73 000 pilv-maa välku aastas. Sarnane oli äikeseline aktiivsus aastatel ka 2007. ja 2009. aastal. Mullusest palju vähem lõi välku aastail 2005, 2006, 2008, palju rohkem aga aastatel 2010 ja 2011, vahendas EMHI Tartu ülikooli doktorandi Sven-Erik Henno uurimust.
Äikesehooaeg algas mullu üksikute nõrkade äikestega aprillis nagu tavaliselt. Esimene nõrk äike registreeriti Sõrvest edelas 13. aprillil. Lääne-Eestis oli nõrka äikest paiguti 22. aprillil. Veidi tugevam äike liikus üle Valga-, Võru- ja Põlvamaa 29. aprilli öösel ning varahommikul.
Mais oli kõige enam välgulööke 21. kuupäeval. Raplamaal, Võrumaal ning Saaremaal registreeriti siis ühtekokku 2198 pilv-maa välku. See annab 2012. aasta kõige äikeselisemate päevade edetabelis 9. koha.
Juunis lõi kõige rohkem välku 15., 26. ja 27. kuupäeval, kuid ka siis jäi ööpäevane löökide arv 300-1000 piiresse. Tõeliselt tugevad äikesed esinesid juuli algul ning lõpus. Kuumas niiskes õhumassis arenesid 7. juulil väga võimsad äikesepilved Saaremaal, Hiiumaal ning Mandri-Eesti lääneosas.
Möödunud suve tugevaimad äikesed esinesid perioodil 28.-30. juuli. Juba 28. juuli õhtul esines läänesaartel ning Loode-Eestis tugevaid äikeseid. Rekordiliseks kujunes aga 29. juuli kui registreeriti ühtekokku 20 321 pilv-maa välku, mis on 2012. aasta ööpäeva rekord.
