Jaanuar on juba aastaid olnud kuu, mil jagatakse Muuseumirotte ehk tunnustatakse möödunud aasta parimaid muuseumitegusid. Tõsi, ühel aastal lõi pandeemia kaardid sassi, kuid tänavu sai muuseumirahvas taas tavapäraselt pidupäeval koguneda, üksteise tehtud töid imetleda ja pärjatud kolleegide üle rõõmustada.
Muuseumirotte jagati sel aastal 10 kategoorias: muuseumikogu arendaja, konserveerimistöö, muuseumihariduse edendaja, teadustrükis, teadusüritus, ajutine näitus, püsinäitus, muuseumiarendaja, kogukonna sõber ja eriauhind. Lisaks pani Eesti Muuseumiühing välja aasta turundaja eriauhinna ning EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond valis välja kõige külastajasõbralikuma eriauhinna ehk Rotilõksu saaja.
Nagu traditsiooniks saanud, läksid ka sel korral kõik võitjad koju skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikeste Muuseumiroti kujudega, rändauhinnana said Suured Muuseumirotid endaga kaasa viia parima ajutise näituse ja parima püsinäituse kategooria võitjad. Just püsinäituse kategooria nominentidel nüüd pikemalt peatumegi, sest selles kategoorias kandideerinud näitused on püsivalt külastatavad ka peale konkursi lõppu.
Püsinäituse kategooria töid sobib sellel aastal iseloomustama lause “vähem on rohkem”, nagu ka žürii esimees Dagmar Ingi auhinnatseremoonial välja tõi. Kõik kolm laekunud kandidaati valiti ka nominentideks: A. Le Coqi Õllemuuseumi näitus “Õllemaailm”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Sissejuhatus Eesti disaini“ ja Tartu Ülikooli muuseumi näitus “Toomkiriku saladuste kamber” olid žürii hinnangul sisuliselt tugevad, kvaliteetselt teostatud ja põhjalikul uurimistööl põhinevad näitused.
Žürii suurima soosingu ja Suure Muuseumiroti pälvis Tartu Ülikooli muuseumi kaasav ajaloonäitus “Toomkiriku saladuste kamber”
Tartu Ülikooli muuseum avas 2021. aasta lõpus uue osa oma püsinäitusest, mis on pühendatud Tartu toomkirikule. Tartu linna vanim hoone toomkirik on täis saladusi. Näitusel otsitakse vastuseid mõistatustele, mis on kaua aega jäänud lahenduseta. Kuidas toomkirik ehitati ning milline võis see kunagi välja näha? Kuhu kadus kõige tähtsam reliikvia ning miks maeti pühakotta raiutud peaga mees? Külastajad saavad kokku panna keskaegse Tartu maketi ning piiluda virtuaalreaalsuse abil keskaegse toomkiriku sisse. Samuti on võimalik vaadata lühikokkuvõtet toomkiriku ehitusloost ja katsetada, millised tornid võiksid toomkirikule kõige paremini sobida. Näituse kureerisid Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu ja Karoliina Kalda.
AS A. Le Coqi näitus “Õllemaailm” avab õlletootmise ajalugu.
A. Le Coqi Õllemuuseum on suurim toiduainetööstust tutvustav mäluasutus Eestis. Muuseumi südameks on linna sümbolina tuntud ja terviklikult säilinud ajalooline linnasetorn, mis on üks haruldasemaid tööstusehitisi kogu Euroopas. Muuseumis on esindatud nii autentsed tööstusseadmed, ajaloolised eksponaadid kui ka interaktiivne esitlusviis. Külastajat ootab mitmekesine muuseumielamus, kus on elemente vabaõhumuuseumist, ajaloomuuseumist, arhitektuurimuuseumist, tööstusetehnikamuuseumist ja kunstimuuseumist. Näituse lõi A. Le Coqi muuseumitiim koostöös kuraatorite Maria Usu, Gerli Mägi ja Iti Niinemetsaga.
Žürii hinnangul on see näitus suurepärane näide tootmisajaloo ja tööstuspärandi väärtustamisest eraomaniku poolt. Kiiduväärt on algatus, oma sünniloo väärtustamine osana identiteedist ning selle eksponeerimine. Kiitust saab ka näituse kujundus, mis arvestab kontekstiga ja väärtustab eksponeeritavat tööstuspärandit.
Ainus Eesti disainile pühendatud püsinäitus, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi “Sissejuhatus Eesti disaini” pakkus kõva konkurentsi.
Näitus “Sissejuhatus Eesti disaini” on ainus Eesti disainile pühendatud püsinäitus maailmas. Esmakordselt on Eesti disainiklassikat sellises mahus eksponeeritud: läbi esemete, kavandite ja fotode avaneb põnev ning mitmekihiline maailm, mis kujundab meie elu palju rohkem kui seni igapäevaselt arvata oleme osanud. Näitus paneb märkama disaini mõju meie elu hetkedele väga erineval skaalal, alates rõivastest ja nõudest kuni keskkondade ja meie omavahelise argisuhtluseni välja. Märgiliste juhtumite kaudu esitatud lugu ulatub Lutheri vabrikust Estoplastini ning eksperimentaalsest mööblist Marit Ilisonini. Näituse kureeris Kai Lobjakas.
Tänasel päeval, kus disaini mõiste on muutunud pea kõikehaaravaks, on näituse idee väga aktuaalne ja kõnetav.
Žürii hinnangul on tegu olulise näituse ja keskse ideega, mis toob külastajate ette mitte lihtsalt pärlid Eesti disainist, vaid ka konteksti, kuidas disain tekib ja ühiskonda mõjutab. Tegu on näitusega, millel on väga tugev visuaal: elegantne, lihtne ja esteetiline. Näitus on oma lihtsuses külastajasõbralik, kuid suunitlusega pigem haritud vaatajale, võtab žürii näituse lühidalt kokku.
Aga oma silm on ikka kuningas! Kõik näitused on avatud ja ootavad külastajaid!
Muinsuskaitseameti kodulehel muinsuskaitseamet.ee saab tutvuda ka teiste kategooriate Muuseumirottide võitjatega.
Märkimisväärt on, et aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Ameerikas elanud Eesti ehitusinsener August Komendanti pärandit tutvustavat Eesti Arhitektuurimuuseumi trükist „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”. Trükise koostasid Carl-Dag Lige ja Marje Eelma.
VES/kultuuriministeerium
