Kirikuõpetajate mälestusi 1920–2000
Kevadel vahetult enne koroonakriisi ilmunud raamatus on kirikuõpetajate (ja nende abikaasade) mälestused.
Nad olid kogudusetööl juba enne Teist maailmasõda: Madis Oviir, Richard Võlli, Linda ja Guido Reinvalla, Liilia ja Elmar Kull, Benita ja Ain Eenmaa, Linda ja Harald Tammur – kümme kirikuinimest, kelle eludaatumid jäävad ajavahemikku 1908–2009.
Raamatu “Mitu sõrme on Jumalal? Õpetajana koolis ja kirikus, vanglas ja vabaduses” koostaja Edakai Simmermann alustas emerituuri jäänud vaimulike mälestuste lindistamist aastal 1997.
Kokku jõudis ta lindistada 35 nüüdseks manala teele läinud kirikuõpetaja ja ka kümmekonna abikaasa mälestused.
Teose märksõnad on Eesti Vabariik enne Teist maailmasõda, külakoolid ja linnagümnaasiumid, Tartu Ülikooli usuteaduskond, poliitilised pöörded ja vastupanuliikumine, sõja-aastad, eestlased sunnitöölaagrites ja asumisel ning kirikuelu Eestis kuni Eesti Vabariigi taastamiseni.
Materjali täiendab nimeregister 600 nimega ning rohkem kui 200 fotot nii muuseumidest, erakogudest kui ka mitmesugustest arhiividest.
Kaanel on kasutatud Tallinna Püha Vaimu kiriku memoriaalakna vitraaži, autoriks Dolores Hoffmann.
1990. aastal valminud memoriaalaken on pühendatud nõukogude võimu ohvritele.
Dolores Hoffmann selgitab: “Minu isa arreteeriti ja tapeti, ema vangistati, mina oli peaaegu kümme aastat Venemaal lastekodus.
Memoriaalakent kavandades tahtsin näidata kõike seda, mida nõukogude võim inimestega tegi, ka eesti rahvaga.
Aga inimesed ei andnud alla. Okastraat märgib vanglaid ja laagreid, piinamisi ja hukkamisi, eesti rahvusmustrites vöö aga eestluse hoidmist.
Ja õitsev õunapuu keskel – see on laul “Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad”.
All vasakus nurgas on minu isa ja ema – see tähendab kõiki neid isasid ja emasid, kes peredest lahutati.
Aknakujunduses on laps, kel pole kodu ega vanemaid.
Ja meie lipuvärvid on ka veidi peidetult olemas – oli ju väga keeruline aasta.
Kõik memoriaalakna motiivid ja tekstid arutasime koos õpetaja Jaan Kiiviti ja Toomas Pauliga läbi.”
VES/Maaleht
