Hiljuti võis lugeda Inglismaa eestlaste ajalehest, et vaatamata ülemaailmsele otsingule ei leitud kolme testamendita rahvuskaaslase manalasse varisemise puhul kahele pärijat. Nende vara läks riigile.
Ikka sagedamini loeme ja kuuleme olukordadest, kus rahvuskaaslane on lahkunud ilma enda soovidest märki jätmata – testamendita ja ka pärijateta ning vara jääb kohalikule riigile. Peamiselt kuuluvad need isikud endiste pagulaseestlaste põlvkonda, kuid nende hulgas leidub ka nooremaid väliseestlasi. See raskendab tunduvalt meie rahvusgruppide tegevust pärijate otsimisel, viimase hüvastijätu korraldamisel ja mõnigi kord ka matusekulude katmisel.
Suuremalt jaolt ei ole inimesed lihtsalt küllaldaselt teadlikud või ei oska kellegi poole pöörduda. Kui elukaaslane lahkus, jäi kõik mahajääjale, kuid edasi … kellele nüüd? Need probleemid ei kaasne põlvkondade vahetusega ainult meie ühiskonnas vaid kõikjal. Vahe on vast selles, et iga rahvus-kaaslase väikegi pärandus, mis on suunatud väliseesti organisatsioonidele/arhiividele/Eesti Majadele, õppeasutustele, kirikule, jne. soodustaks nende edasikestmist ja säilitaks meie rahvuskultuurilst tegevust eesti juurtega nooremale põlvkonnale.
Siin võiks abiks tulla Eesti tagapõhjaga või eesti ühiskondadega seotud ja teadlikud advokaadid, kes tunnevad kohaliku riigi/osariigi seadusi ja oskaksid selgitada ka kõige lihtsama testamendi olemasolu tähtsust nii pärijatega kui ka pärijateta isikutele, nii väliseesti vanemale kui ka nooremale põlvkonnale. Näiteks võiks teha selgitavat koostööd, külastades kohalike eesti organisatsioonide korraldatud üritusi kui ka pensionäride kokkutule-kuid, aga anda ka nõu eraviisil. Ameerikas on tihti väliseestlaste vanemale põlvkonnale ainukeseks eesti ühiskonna teabeallikaks Vaba Eesti Sõna, kus sobiks aeg-ajalt kuulutada oma valmisolekust testamendi küsimuste arutamiseks.
Samas oleks hea selgitada ka hooldekodudesse siirduvatele vanuritele ja nende peredele, kui tähtis on ustav isik ja vajalikud legaalsed dokumendid, et tagada hoolitsus vanuri majandusliku järelvalve eest. Ülemaailmselt nii Eestis kui välismaadel on mõnikord toimunud ebaseaduslikke tehinguid kui hooldekodu elaniku majanduslik külg on jäetud võõraste hoolde. Ei tohiks ka kunagi arvata, et vanur on jäänud nõrgamõistuseliseks ning näeb tonte, kus neid ei ole. Alati on parem kahtlustuste korral asju korralikult järele uurida.
VES
